21.-30. augustini toimuvad Londonis 14. Mõttespordi maailmameistrivõistlused. Ligi 30-st alast läheb igal võistlejal arvesse 5 paremat tulemust, mille alusel selgitatakse paremusjärjestus. Eestit esindavad võistlustel käesoleva aasta Eesti MV kaks parimat Tiit Vunk ja Andres Kuusk. Kuna mitmeltki poolt on avaldatud soovi, et neid jooksvalt võistluste käiguga kursis hoiaksime, siis üritame seda võimalusel Vindi foorumi kaudu teha. Seda raskendab muidugi asjaolu, et turniirid toimuvad 8-12 tundi päevas ja sealt kõrvalt aega interneti otsimise jaoks võib lihtsalt napiks jääda.
Kuna Eestis selle ala tippudega ilmselt eriti kursis ei olda, siis lõppu mõningad eeldatavad favoriidid. Alustama peaks ilmselt eelmise aasta medalikolmikust: kuld - Martyn Hamer (Inglismaa), hõbe - Tim Hebbes (Inglismaa), pronks - Dario De Toffoli (Itaalia). Samuti tuleb silmas pidada varasemaid maailmameistreid Alain Dekker (LAV), Jan Stastna (Tšehhi), David Pearce (Inglismaa) jt. Ala kõige tuntum tegija on ilmselt aga viiekordne maailmameister Demis Hassabis (Inglismaa).
Mõttespordi MM 2010 - Andres Kuusk võitis hõbemedali!
Loetud 220 kasutaja poolt
Edu teile igatahes sinna. Et mõte jookseks!
Sportlaste jaoks on võistlused pidupäev. Ränkraske treeningperiood on seljataga ja saab noppida selle treeningu vilju. Nii ka mõttesportlaste jaoks. Kaks ja pool kuud peaaegu igapäevast harjutamist jõudis lõpuks juba nii ära tüüdata, et võistluste pihtahakkamine on tõepoolest nagu puhkus. Aga kuna mulle nii mitmegi inimese poolt sõnad peale loeti, et lisaks tulemustele ka Londoni elu-olu kajastaksin, siis sissejuhatuseks eilsest reisipäevast.
EELÕHTUL
Mõnikord tabab halb üllatus juba enne, kui selleks isegi veel valmistuda ei jõua. Seekord siis selgus Tartu lennujaama jõudes, et Tartu-Riia lend on tühistatud ja selle asemel on organiseeritud buss. Asjad läksid veelgi "paremaks", kui lõpuks Riiga jõudes 5 minutiga lennust maha jäime ja 6 tundi Riia lennujaamas tuli sisustada. Õnneks pole aga head ilma halvata ja suurte ümberkorralduste käigus sokutati mind juhuslikult äriklassi. Hõbetaldrikutelt maitsva prae ja kätte jagatud läpakast "From Paris with Love" (tüüpiline Hollywoodi film, kus actionit oli algusest lõpuni, aga sisu ei alguses ega lõpus; ja kus John Travolta nägi millegipärast välja nagu Bruce Willis) seltsis möödus lennureis imekiiresti.
Esimene asi, mida Londonis raudteejaamast väljudes nägime oli loomulikult kuulus punane kahekordne buss. Veel jõudsime juba esimesel õhtul ära vaadata Big Beni, 150 meetrise vaateratta Londoneye ja Westminster Abbey. Täna lisandusid neile Trafalgar Square, St. James Park, Buckinghami palee ja hulgaliselt punaseid vananaegseid telefoniputkasid. Mulle hakkas London sümpatiseerima esimestest hetkedest (Tiidule jälle eriti ei meeldinud, New York andvat iga kell silmad ette) - igal sammul õhkub inglaslikku konservatiivsust ja stiilitunnet.
MALE
Mõttespordi MM-i allakäik on selgesti märgatav. Ajast, mil broneeritud olid uhked saalid ja konverentsiruumid Londoni kesklinnas ja mitmevõistluse maailmameistritiitliga kaasnes veeranmiljoni kroonine tšekk, võib praegu ainult unistada. Kitsukestesse Soho teatri ruumidesse mahutati täna korraga ära 3 ala ja huviga võib oodata, mis hakkab juhtuma homme, kui ainuüksi Scrabble´is on üles antud üle 50 osaleja.
Võistlusaladest olid täna kavas male, backgammon ja cribbage. Mina valisin teadagi male, Tiit backgammoni. Tuntumatest tegijatest olid kohal eelmise aasta hõbedavõitja ja 2007. aasta maailmameister Tim Hebbes ning üle mitme aasta ka viiekordna maailmameister Demis Hassabis. Vähemalt täna veel ei olnud näha valitsevat maailmameistrit Martyn Hamer´it ega mullust pronksi ja samuti kunagist kullavõitjat Dario De Toffolit, aga eks nende trumpalad ole ka alles tulemas.
Maleturniiril oli esimese asetusega A.Khandelwal, favoriitide hulka kuulusid kindlasti ka rahvusvahelise meistri tiitliga Hassabis ja USA-s meistri nimetust omav Etan Ilfeld. Mind premeeriti viienda asetusega.
Turniir kulges üllatavalt positiivses võtmes. Kuna avangutest midagi ei mäleta, võtsin strateegiaks avangut üleüldse vältida - mängisin Rf3, g3, Og2, 0-0 jne. Enne viimast vooru olin juba jõudnud võita nii Khandelwali (üks minu elu parimaid partiisid) ja Hebbesi ning paiknesin 3.-5. koha peal. Just otsustavaks vooruks loositi mulle aga vastu suurimatest suurim - Demis Hassabis ise.
Kartsin küll, et sellega on turniiri edukas osa lõppenud, kuid läks vastupidi. Vaatamata mustadele malenditele õnnestus mul juba varases keskmängus ootamatu vigurikahinguga initsiatiiv haarata ja partii ilma suuremate tõrgeteta võidusadamasse tüürida. Ja veel parem - mõlemad liidrid kaotasid, nii et tõusin suisa esikoha jagamisele. Mitmevõistluse arvestuses peaks see andma umbes 94,4 punkti (100-st võimalikust), mis hetkel annab kolmanda koha jagamise. Backgammoni turniirist teeb järgnevalt lühiülevaate Tiit.
EELÕHTUL
Mõnikord tabab halb üllatus juba enne, kui selleks isegi veel valmistuda ei jõua. Seekord siis selgus Tartu lennujaama jõudes, et Tartu-Riia lend on tühistatud ja selle asemel on organiseeritud buss. Asjad läksid veelgi "paremaks", kui lõpuks Riiga jõudes 5 minutiga lennust maha jäime ja 6 tundi Riia lennujaamas tuli sisustada. Õnneks pole aga head ilma halvata ja suurte ümberkorralduste käigus sokutati mind juhuslikult äriklassi. Hõbetaldrikutelt maitsva prae ja kätte jagatud läpakast "From Paris with Love" (tüüpiline Hollywoodi film, kus actionit oli algusest lõpuni, aga sisu ei alguses ega lõpus; ja kus John Travolta nägi millegipärast välja nagu Bruce Willis) seltsis möödus lennureis imekiiresti.
Esimene asi, mida Londonis raudteejaamast väljudes nägime oli loomulikult kuulus punane kahekordne buss. Veel jõudsime juba esimesel õhtul ära vaadata Big Beni, 150 meetrise vaateratta Londoneye ja Westminster Abbey. Täna lisandusid neile Trafalgar Square, St. James Park, Buckinghami palee ja hulgaliselt punaseid vananaegseid telefoniputkasid. Mulle hakkas London sümpatiseerima esimestest hetkedest (Tiidule jälle eriti ei meeldinud, New York andvat iga kell silmad ette) - igal sammul õhkub inglaslikku konservatiivsust ja stiilitunnet.
MALE
Mõttespordi MM-i allakäik on selgesti märgatav. Ajast, mil broneeritud olid uhked saalid ja konverentsiruumid Londoni kesklinnas ja mitmevõistluse maailmameistritiitliga kaasnes veeranmiljoni kroonine tšekk, võib praegu ainult unistada. Kitsukestesse Soho teatri ruumidesse mahutati täna korraga ära 3 ala ja huviga võib oodata, mis hakkab juhtuma homme, kui ainuüksi Scrabble´is on üles antud üle 50 osaleja.
Võistlusaladest olid täna kavas male, backgammon ja cribbage. Mina valisin teadagi male, Tiit backgammoni. Tuntumatest tegijatest olid kohal eelmise aasta hõbedavõitja ja 2007. aasta maailmameister Tim Hebbes ning üle mitme aasta ka viiekordna maailmameister Demis Hassabis. Vähemalt täna veel ei olnud näha valitsevat maailmameistrit Martyn Hamer´it ega mullust pronksi ja samuti kunagist kullavõitjat Dario De Toffolit, aga eks nende trumpalad ole ka alles tulemas.
Maleturniiril oli esimese asetusega A.Khandelwal, favoriitide hulka kuulusid kindlasti ka rahvusvahelise meistri tiitliga Hassabis ja USA-s meistri nimetust omav Etan Ilfeld. Mind premeeriti viienda asetusega.
Turniir kulges üllatavalt positiivses võtmes. Kuna avangutest midagi ei mäleta, võtsin strateegiaks avangut üleüldse vältida - mängisin Rf3, g3, Og2, 0-0 jne. Enne viimast vooru olin juba jõudnud võita nii Khandelwali (üks minu elu parimaid partiisid) ja Hebbesi ning paiknesin 3.-5. koha peal. Just otsustavaks vooruks loositi mulle aga vastu suurimatest suurim - Demis Hassabis ise.
Kartsin küll, et sellega on turniiri edukas osa lõppenud, kuid läks vastupidi. Vaatamata mustadele malenditele õnnestus mul juba varases keskmängus ootamatu vigurikahinguga initsiatiiv haarata ja partii ilma suuremate tõrgeteta võidusadamasse tüürida. Ja veel parem - mõlemad liidrid kaotasid, nii et tõusin suisa esikoha jagamisele. Mitmevõistluse arvestuses peaks see andma umbes 94,4 punkti (100-st võimalikust), mis hetkel annab kolmanda koha jagamise. Backgammoni turniirist teeb järgnevalt lühiülevaate Tiit.
Fantunes on nii põhjaliku postituse siia lisanud, et raske midagi lisada - kui siis natuke backgammonist:
Mängust endast ehk on paljud kuulnud, aga kas korrektsete reeglitega ka mänginud - ei tea. Minu jaoks oli tegemist siiski pigem uue mänguga. Idee on seal siis selline, et sa pead oma nupud koju tooma ja käikude arv ja pikkus sõltub sellest, kui palju täringud lubavad - seega suhteliselt õnnemäng. Siiski, nagu ka küüntes ja podkidnois, on seal vaja teada, kuidas on kõige kasulikum mängida; tuleb arvestada vastasmängija võimalusi ja tõenäosusi, mis võib järgmisena juhtuda.
Backgammonit mängiti 7 punktini. 7 punkti võis tulla ühest mängust, aga võis tulla ka 7-st mängust. Ja niimoodi mängiti shveitsi süsteemis läbi 5 vooru. Lisatud oli duubeldamise reegel - kui mängija arvas, et tal on laual paremus, ja ta võidab selle mängu, siis ta duubeldas panuseid. Vastasmängija kas andis vastasele punkti (ehk andis alla, ja algas uus mäng), või läks mänguga kaasa, ja mis iganes tulemuse korral punktid kahekordistusid. Kui kõik oli duublis, oli võimalus mängijal, kellele pakkumine tehti, uuesti mäng duubeldada. JNE. Kolme duubeldamise korral oli mängus juba 8 punkti.
Turniiri käik kulges nii, et esimeselt vastaselt sain haledalt 7:0 tappa. Vastane teadis kõiki strateegiaid ja teadis, mida tegi. Sellest aga piisas juba, et hakata asjale pihta saama. Kolmas mäng oli juba võrdne võrdsega, ja viimase vastase võitsin juba ära (siiski väikese õnnega, sest selline see mäng on).
P.S. Ma sain selle-eest tavaklassis sõita, kus eespingil oli röökiv laps, ja kõrvalistmel oli tüüp kes ei suutnud hetkegi paigal olla - isegi minut enne lendutõusmist oli tal vaja läpakas käima panna ja seal natuke ringi surfata:P Aga muidu oli tore Riia Lennujaamas oma 1,5 latist kompensatsiooni laiaks lüüa...
Mängust endast ehk on paljud kuulnud, aga kas korrektsete reeglitega ka mänginud - ei tea. Minu jaoks oli tegemist siiski pigem uue mänguga. Idee on seal siis selline, et sa pead oma nupud koju tooma ja käikude arv ja pikkus sõltub sellest, kui palju täringud lubavad - seega suhteliselt õnnemäng. Siiski, nagu ka küüntes ja podkidnois, on seal vaja teada, kuidas on kõige kasulikum mängida; tuleb arvestada vastasmängija võimalusi ja tõenäosusi, mis võib järgmisena juhtuda.
Backgammonit mängiti 7 punktini. 7 punkti võis tulla ühest mängust, aga võis tulla ka 7-st mängust. Ja niimoodi mängiti shveitsi süsteemis läbi 5 vooru. Lisatud oli duubeldamise reegel - kui mängija arvas, et tal on laual paremus, ja ta võidab selle mängu, siis ta duubeldas panuseid. Vastasmängija kas andis vastasele punkti (ehk andis alla, ja algas uus mäng), või läks mänguga kaasa, ja mis iganes tulemuse korral punktid kahekordistusid. Kui kõik oli duublis, oli võimalus mängijal, kellele pakkumine tehti, uuesti mäng duubeldada. JNE. Kolme duubeldamise korral oli mängus juba 8 punkti.
Turniiri käik kulges nii, et esimeselt vastaselt sain haledalt 7:0 tappa. Vastane teadis kõiki strateegiaid ja teadis, mida tegi. Sellest aga piisas juba, et hakata asjale pihta saama. Kolmas mäng oli juba võrdne võrdsega, ja viimase vastase võitsin juba ära (siiski väikese õnnega, sest selline see mäng on).
P.S. Ma sain selle-eest tavaklassis sõita, kus eespingil oli röökiv laps, ja kõrvalistmel oli tüüp kes ei suutnud hetkegi paigal olla - isegi minut enne lendutõusmist oli tal vaja läpakas käima panna ja seal natuke ringi surfata:P Aga muidu oli tore Riia Lennujaamas oma 1,5 latist kompensatsiooni laiaks lüüa...
Katsu Andres edaspidi ikka mitte alla 100,0 punkte saada :)
Muide, Air Baltic saatis Jerevani hiljuti poole väiksema lennuki, nii et Marje Mets oli vaid ime läbi end Jerevan - Riia lennule pressind.
Muide, Air Baltic saatis Jerevani hiljuti poole väiksema lennuki, nii et Marje Mets oli vaid ime läbi end Jerevan - Riia lennule pressind.
Aitäh toreda pika ülevaate eest, Andres ja Tiit. Andrese maletulemus on eriti uhke, pea siis need kaks kõige vägevamat partiid meeles ja pärast näita ette. Hoian kõvasti pöialt edasi!
Pihel
Pihel
Tänasega sai siis MM õige hoo sisse. Osalejaid on juba 120 kahekümnest riigist. Rahvast oli suisa nii palju, et iga ala toimus eri korrusel ja kohale jõudsid ka valitsev maailmameister Martyn Hamer ja mullune pronksivõitja Dario De Toffoli (ilmselt eilsetel aladel nad siis ennast piisavalt tugevaks ei pidanud ja jõudu raiskama ei tulnud).
Võistlusaladeks täna siis inglise kabe, xiang-qi (hiina male)ja scrabble. Kuna turniirid toimusid paralleelselt, tuli neist midagi välja valida. Reaalselt olen ma neist kolmest kõige tugevam kindlasti kabes, aga otsustasin siiski hiina male kasuks. Hiina males on olemas mingisugune sõnulseletamatu miski, mis sinna poole tõmbab. Esmalt kogesin seda külgetõmmet Pekingi tänvatel üleeelmine aasta, kus avaldas kustumatut muljet, et pensionieas vanade meeste mõõduvõttu oli kiibitsema tulnud terve tänavatäis rahvast. Öeldakse, et tegu on maagilise mänguga ja sellega tuleb ka nõustuda. Võrreldes tavalise malega on xiang-qi tunduvalt tempokam ja põnevam (umbes nagu Premier League vs Serie A), actioniks lähem juba esimeste käikudega.
Xiang-qi kasuks otsustamisel inglise kabe üle oli ka muidugi rohkem pragmaatiline põhjus - teadsin, et kabes on osalemas suurmeister David Kotin ja rahvusvaheline meister Tony Boyle ning eeldasin, et xiang-qi tase on lihtsalt nõrgem.
Valikuga panin aga ilmselgelt mööda: osalejaid oli vähe (eelkõige ilmselt sel aastal sisse viidud reegli tõttu, mille järgi osalejat arv turniiril väljajagatavate punktide avu senisest rohkem mõjutab, mis omakorda tähendab seda, et nõrgemad mängijad pole huvitatud turniiril osalema, sest iga lisandv mängija annab tugevamatele rohkem punkte. Seega valib "hall mass" pigem sellise ala, kus võimalusi on pea kõigil (nagu scrabble), mitte puhtaid skillimänge, kus ekspertide vastu mingit lootust ei ole (nagu kabe või xiang-qi)), mistõttu jagati välja vähem punkte ja kõik kes osalesid, olid asjatundjad. Kõige ebameeldivam oli aga asjaolu, et erinevalt mulle harjumuspärasest euroopalikust vigurite kujundusest mängiti täpselt ühetaoliste nuppudega, mida eristasid vaid peale joonistatud hiina hieroglüüfid! Seega jätsin endast üsnagi haleda mulje, kui isegi nuppe algseisu asetada ei osanud, aga teisi järgi ahvides sain sellega lõpuks ka hakkama ja turniiri alguseni jäänud 5 minuti jooksul tuli paaniliselt pähe tuubitada, milline hieroglüüf mis vigurile vastab.
Sain mängida nii valitsema meistri Hameri, kui endise tšempioni lõuna-aafriklase Alain Dekkeri vastu. Viimasega neist kohtusin kohe avavoorus ja must sõideti täiesti rongiga üle. Pole ka ime, tegu olevat kogenud turniirimängijaga. Ja kui seda kaotust nimetada rongi alla jäämiseks, siis teise vooru partii hiinlase Lai´ga oli veel tunduvalt hullem. Õnneks sellega aga ka hävingud lõppesid ja edaspidi tunnistasin vaid võite, mis lõpuks kergitas suisa kolmanda koha jagamisele. Seejuures oli kindlasti abiks ka otsustav kohtumine maailmameister Hameriga, kus ilmselgelt läbi seisust ja viimase sekundiga kellal tuli võit tänu sellele, et panin kogu panuse omapärasele matirünnakule, mida vastane ei märganud. Vaatamata 3. kohale premeeriti mind vaid 50 punktiga, mis muidugi õnnelikumaks ei tee ja 5 parema tulemuse sekka loodetavasti ei mahu (et midagi ära teha, oleks vaja saada kõik 5 vähemalt 80 punktist tulemust). Turniiri võitiski sootuks hiinlane, mis Dekkeri jaoks oli muidugi valus löök, sellelt alalt lootis ta kindlasti tunduvalt kopsakamat punktisummat.
Samal ajal toimunud kabeturniir näitas, et võib-olla ei oleks ka sealt piisavalt punkte kogunud - Tiit nimelt jäi alles keskmike hulka ja inglise kabes pole ta must kindlasti nõrgem. Seejuures kiibitsesin, kuidas ta lõppmängus lasi enamkiviga seisus viigiga pääseda rahvusvahelisel meistril Boyle´il, aga sellest turniirist kirjutab ta ehk ise pikemalt.
Õhtul togisime veel pokkerit (mingi imelik variant, millest ka Tiit pikemalt kirjutab), aga ilma erilise eduta. Saatuslikuks sai mulle jaotus, kus ootasin mitu ringi ärtut mastiks, aga mis tulemata jäi oli ärtu.
Nii et üldiselt siis täna häving, ei xiang-qi ega pokkeri punktid mul ilmselt arvesse ei lähe (vähemalt loodetavasti; kui lähevad, siis on järgenevatel päevadel häving veel suurem). Homme ootan eelkõige Lines of Actioni turniiri, mis treeningpartiides on seni edukalt õnnestunud. Veel on homme kavas Blokus.
Võistlusaladeks täna siis inglise kabe, xiang-qi (hiina male)ja scrabble. Kuna turniirid toimusid paralleelselt, tuli neist midagi välja valida. Reaalselt olen ma neist kolmest kõige tugevam kindlasti kabes, aga otsustasin siiski hiina male kasuks. Hiina males on olemas mingisugune sõnulseletamatu miski, mis sinna poole tõmbab. Esmalt kogesin seda külgetõmmet Pekingi tänvatel üleeelmine aasta, kus avaldas kustumatut muljet, et pensionieas vanade meeste mõõduvõttu oli kiibitsema tulnud terve tänavatäis rahvast. Öeldakse, et tegu on maagilise mänguga ja sellega tuleb ka nõustuda. Võrreldes tavalise malega on xiang-qi tunduvalt tempokam ja põnevam (umbes nagu Premier League vs Serie A), actioniks lähem juba esimeste käikudega.
Xiang-qi kasuks otsustamisel inglise kabe üle oli ka muidugi rohkem pragmaatiline põhjus - teadsin, et kabes on osalemas suurmeister David Kotin ja rahvusvaheline meister Tony Boyle ning eeldasin, et xiang-qi tase on lihtsalt nõrgem.
Valikuga panin aga ilmselgelt mööda: osalejaid oli vähe (eelkõige ilmselt sel aastal sisse viidud reegli tõttu, mille järgi osalejat arv turniiril väljajagatavate punktide avu senisest rohkem mõjutab, mis omakorda tähendab seda, et nõrgemad mängijad pole huvitatud turniiril osalema, sest iga lisandv mängija annab tugevamatele rohkem punkte. Seega valib "hall mass" pigem sellise ala, kus võimalusi on pea kõigil (nagu scrabble), mitte puhtaid skillimänge, kus ekspertide vastu mingit lootust ei ole (nagu kabe või xiang-qi)), mistõttu jagati välja vähem punkte ja kõik kes osalesid, olid asjatundjad. Kõige ebameeldivam oli aga asjaolu, et erinevalt mulle harjumuspärasest euroopalikust vigurite kujundusest mängiti täpselt ühetaoliste nuppudega, mida eristasid vaid peale joonistatud hiina hieroglüüfid! Seega jätsin endast üsnagi haleda mulje, kui isegi nuppe algseisu asetada ei osanud, aga teisi järgi ahvides sain sellega lõpuks ka hakkama ja turniiri alguseni jäänud 5 minuti jooksul tuli paaniliselt pähe tuubitada, milline hieroglüüf mis vigurile vastab.
Sain mängida nii valitsema meistri Hameri, kui endise tšempioni lõuna-aafriklase Alain Dekkeri vastu. Viimasega neist kohtusin kohe avavoorus ja must sõideti täiesti rongiga üle. Pole ka ime, tegu olevat kogenud turniirimängijaga. Ja kui seda kaotust nimetada rongi alla jäämiseks, siis teise vooru partii hiinlase Lai´ga oli veel tunduvalt hullem. Õnneks sellega aga ka hävingud lõppesid ja edaspidi tunnistasin vaid võite, mis lõpuks kergitas suisa kolmanda koha jagamisele. Seejuures oli kindlasti abiks ka otsustav kohtumine maailmameister Hameriga, kus ilmselgelt läbi seisust ja viimase sekundiga kellal tuli võit tänu sellele, et panin kogu panuse omapärasele matirünnakule, mida vastane ei märganud. Vaatamata 3. kohale premeeriti mind vaid 50 punktiga, mis muidugi õnnelikumaks ei tee ja 5 parema tulemuse sekka loodetavasti ei mahu (et midagi ära teha, oleks vaja saada kõik 5 vähemalt 80 punktist tulemust). Turniiri võitiski sootuks hiinlane, mis Dekkeri jaoks oli muidugi valus löök, sellelt alalt lootis ta kindlasti tunduvalt kopsakamat punktisummat.
Samal ajal toimunud kabeturniir näitas, et võib-olla ei oleks ka sealt piisavalt punkte kogunud - Tiit nimelt jäi alles keskmike hulka ja inglise kabes pole ta must kindlasti nõrgem. Seejuures kiibitsesin, kuidas ta lõppmängus lasi enamkiviga seisus viigiga pääseda rahvusvahelisel meistril Boyle´il, aga sellest turniirist kirjutab ta ehk ise pikemalt.
Õhtul togisime veel pokkerit (mingi imelik variant, millest ka Tiit pikemalt kirjutab), aga ilma erilise eduta. Saatuslikuks sai mulle jaotus, kus ootasin mitu ringi ärtut mastiks, aga mis tulemata jäi oli ärtu.
Nii et üldiselt siis täna häving, ei xiang-qi ega pokkeri punktid mul ilmselt arvesse ei lähe (vähemalt loodetavasti; kui lähevad, siis on järgenevatel päevadel häving veel suurem). Homme ootan eelkõige Lines of Actioni turniiri, mis treeningpartiides on seni edukalt õnnestunud. Veel on homme kavas Blokus.
Tänane tähelepanuväärseim saavutus oli ilmselgelt see, et me suutsime üsna otsetee leida läbi Londoni südalinna ööbimiskohta. Tänane pooletunnine tee võttis eile aega vähemalt poolteist tundi, mille käigus õnnestus teha tiir peale St James Parkile ja näha ka Buckinghami paleed, mida kindlasti lähemate päevade jooksul kavatsen veel külastada.
Inglise kabe.
See oli ala, milles osaleksid ilmselt päris paljud Vint.ee kasutajad. Tase oli täpselt selline, et kõik olid mängitavad vastased tegelikult. Nagu Andres eespool mainis, siis tõepoolest oli mul võidumäng ingl. kabe rahvusvahelise suurmeistri (eeldan et mu faktid on õiged) Tony Boyle vastu. Mul oli 4 nuppu tema 3 vastu. Aga selle asemel, et viia keset platsi olev nupp otse kabesse (tammi), otsustasin ma sellega blokeerida tema ühte tavlist nuppu ja siis sattus mu juba kabestunud nupp täpselt nii idiootse koha peale, et ta vahetas 1:2 ja oligi kummagil 2 nuppu laual ja viik. Teinekord olen targem ja võtan suurmeistri vastu võidu ära.
Katani Asustajad (ingl. keeles Settlers)
Andresel jäi kahe silma vahele see mäng, mida ka täna mängiti. Tänu sellele oli seal veel kitsam kui muidu, ja kabet mängisime üldse kusagil esimesel korrusel koridoris välisuksest 10m kaugusel.
Siinkohal tahaksingi rääkida natuke organisatoorsest poolest. Selline paik mängimiseks jättis minule küll suhteliselt kehva korraldusliku mulje. Võistluse läbiviijaks oli kabe suurkuju hr Kotin, kes enne turniiri algust küsis veel osalejate käest, et kes millist ajakontrolli soovib, ja kas võiks mängida ühe vastasega ühe partii või 2 partiid (mõlema värviga). Veel segasemaks tegi asjaolu, et Turkmenistanist päris poisid jõudsid 5 korda ümber otsustada selle asjus, kas nad tahavad ka osaleda, või mitte. Lõpuks nad ei osalenud. Seega läks ca 45 minutit selle peale et alguses jageleda.
Lisaks eelnevale suutsin ma ühe vastase vastu mängida ennast seisu, kus kummagil oli 4 nuppu peal, mul oli 30 sekundit aega, vastasel 2 minutit. Suhteliselt kiiresti vahetasime oma nupud 2:2 peale, vahepeal veel pakkusin viiki ka paar korda. Vastane selle peale aga ei reageerinud üldse. Mängisime siis edasi ja kui lõpuks see 2:2 seis tuli, suutis ta nii tobedalt enda nupud käia, et mul oli võit peal ja kui vaja oli teha veel 2 käiku enne kui ma ta nuppe korjama sain hakata, sai mul aeg otsa. Vastane mulle ütles seda ning tekkis situatsioon, kus ma nõudsin viiki sellest. Hr Kotin otsustas, et tema annab võidu vastasele, kuna aeg kukkus - ei mingit reeglit selle koha pealt, et kui käiakse mingi hulk käike, siis on automaatselt viik, vms. Oskab siinkohal ehk keegi kommenteerida seda situatsiooni. Mulle jäi mulje, et kui kummagil on laual 2 nuppu, mul on 10 minti lõpuni, ja vastasel on 5 minti, siis mul on võimalus aeg alla taguda tal... minu jaoks tundusid need rahvusvahelised kabe reeglid kummalised igastahes.
Pokker (7 card stud - Pot limit)
Mäng käib järgmiselt:
alguses jagatakse igale mängijale kätte 3 kaarti. Esimesed 2 on nn suletud kaardid, ning kolmas on avatud kaart e. näoga ülespoole. Seejärel tuleb panustamise voor. Seejärel hakatakse ükshaaval jagama kaarte näoga ülespoole mille vahel on panustamise voorud. Kui laual on 4 avatud kaarti, siis 7. kaart jagatakse mängijale taas näoga allapoole. Arvesse läheb neist 7-st kaardist parim 5 kaardi kombinatsioon. Pot limit siis tähendab seda, et panust ei saa tõsta rohkem kui palju on "potis" hetkel (See info siis neile, kes seda veel ei teadnud).
Osales siis 20 osalejat ja mina lahkusin 8-ndana lauast. Mulle 13. koht. Kommenteerida on raske. Kui lauda istusin siis nägin kohe ära et umbes pooled vastased mängisid käes oma chippdega - nagu filmis vahetasid sõrmede abil kiirelt kahe chipi asukohta. Minu, kui pokkerivõhiku, jaoks täiesti ebareaalne tegevus. Aga võib rahule jääda. Pokkereid tuleb veel ja edaspidi on eesmärk iga korraga natukene kaugemale jõuda.
Ootan huviga järgnevaid päevi - eriti othellot, mis on neljapäeval.
Inglise kabe.
See oli ala, milles osaleksid ilmselt päris paljud Vint.ee kasutajad. Tase oli täpselt selline, et kõik olid mängitavad vastased tegelikult. Nagu Andres eespool mainis, siis tõepoolest oli mul võidumäng ingl. kabe rahvusvahelise suurmeistri (eeldan et mu faktid on õiged) Tony Boyle vastu. Mul oli 4 nuppu tema 3 vastu. Aga selle asemel, et viia keset platsi olev nupp otse kabesse (tammi), otsustasin ma sellega blokeerida tema ühte tavlist nuppu ja siis sattus mu juba kabestunud nupp täpselt nii idiootse koha peale, et ta vahetas 1:2 ja oligi kummagil 2 nuppu laual ja viik. Teinekord olen targem ja võtan suurmeistri vastu võidu ära.
Katani Asustajad (ingl. keeles Settlers)
Andresel jäi kahe silma vahele see mäng, mida ka täna mängiti. Tänu sellele oli seal veel kitsam kui muidu, ja kabet mängisime üldse kusagil esimesel korrusel koridoris välisuksest 10m kaugusel.
Siinkohal tahaksingi rääkida natuke organisatoorsest poolest. Selline paik mängimiseks jättis minule küll suhteliselt kehva korraldusliku mulje. Võistluse läbiviijaks oli kabe suurkuju hr Kotin, kes enne turniiri algust küsis veel osalejate käest, et kes millist ajakontrolli soovib, ja kas võiks mängida ühe vastasega ühe partii või 2 partiid (mõlema värviga). Veel segasemaks tegi asjaolu, et Turkmenistanist päris poisid jõudsid 5 korda ümber otsustada selle asjus, kas nad tahavad ka osaleda, või mitte. Lõpuks nad ei osalenud. Seega läks ca 45 minutit selle peale et alguses jageleda.
Lisaks eelnevale suutsin ma ühe vastase vastu mängida ennast seisu, kus kummagil oli 4 nuppu peal, mul oli 30 sekundit aega, vastasel 2 minutit. Suhteliselt kiiresti vahetasime oma nupud 2:2 peale, vahepeal veel pakkusin viiki ka paar korda. Vastane selle peale aga ei reageerinud üldse. Mängisime siis edasi ja kui lõpuks see 2:2 seis tuli, suutis ta nii tobedalt enda nupud käia, et mul oli võit peal ja kui vaja oli teha veel 2 käiku enne kui ma ta nuppe korjama sain hakata, sai mul aeg otsa. Vastane mulle ütles seda ning tekkis situatsioon, kus ma nõudsin viiki sellest. Hr Kotin otsustas, et tema annab võidu vastasele, kuna aeg kukkus - ei mingit reeglit selle koha pealt, et kui käiakse mingi hulk käike, siis on automaatselt viik, vms. Oskab siinkohal ehk keegi kommenteerida seda situatsiooni. Mulle jäi mulje, et kui kummagil on laual 2 nuppu, mul on 10 minti lõpuni, ja vastasel on 5 minti, siis mul on võimalus aeg alla taguda tal... minu jaoks tundusid need rahvusvahelised kabe reeglid kummalised igastahes.
Pokker (7 card stud - Pot limit)
Mäng käib järgmiselt:
alguses jagatakse igale mängijale kätte 3 kaarti. Esimesed 2 on nn suletud kaardid, ning kolmas on avatud kaart e. näoga ülespoole. Seejärel tuleb panustamise voor. Seejärel hakatakse ükshaaval jagama kaarte näoga ülespoole mille vahel on panustamise voorud. Kui laual on 4 avatud kaarti, siis 7. kaart jagatakse mängijale taas näoga allapoole. Arvesse läheb neist 7-st kaardist parim 5 kaardi kombinatsioon. Pot limit siis tähendab seda, et panust ei saa tõsta rohkem kui palju on "potis" hetkel (See info siis neile, kes seda veel ei teadnud).
Osales siis 20 osalejat ja mina lahkusin 8-ndana lauast. Mulle 13. koht. Kommenteerida on raske. Kui lauda istusin siis nägin kohe ära et umbes pooled vastased mängisid käes oma chippdega - nagu filmis vahetasid sõrmede abil kiirelt kahe chipi asukohta. Minu, kui pokkerivõhiku, jaoks täiesti ebareaalne tegevus. Aga võib rahule jääda. Pokkereid tuleb veel ja edaspidi on eesmärk iga korraga natukene kaugemale jõuda.
Ootan huviga järgnevaid päevi - eriti othellot, mis on neljapäeval.
Kuigi tegu on mõttespordi MM-iga, tuleb vahepeal tegeleda ka füüsilise spordi aladega. Nagu Tiit juba mainis, saime eile hakkama tõeliselt geniaalse orienteerumissaavutusega. Pärast mõningast teadmata suunas edenemist avastasime, et oleme tagasi täpselt sama koha peal, kus umbes tund aega tagasi. Hiljem kaardi pealt asja uurides selgus, et kõndisime ära ringi ümber St James Parki.
Mis seals ikka, hea et niigi läks - St James Parkist kohe edasi tuleb Hyde Park, mis on eelmisest veel kordades suurem.
Täna alade vahel otsustasin, et otsin üles mõne pubi ja kiibitsen Fulham-Manchester United jalkamängu. Pubi leidsingi, kuid paraku oli uksel vastas turske meesterahvas, kes selgitas, et ainuüksi pubisse sisenemine maksab 15 naela, mis Eesti rahas teeb ligi 300 krooni. Mulle see varjant muidugi muljet ei avaldanud, aga hästi peaks need pubid end majandama ilmselt sellegipoolest.
Jalkakultuur on Inglismaal tõesti suurepärane. Vaatamata 15-naelasele sissepääsule on pubid mänguõhtuti rahvast täis ja ega astumisruumi pole ka pubide ees tänaval. Tiimisärkidest kantakse Londonis eranditult Arsenal ja Chelsea omi (Londoni klubid) ja pole ilmselt inimest, kes eileõhtuseid tulemusi peast ei teaks. Üritasin veidi vihjeid hankida ka oma Fantasy Footballi võistkonna jaoks ja sain teada, et Kolarov ongi vigaseks löödud, mis tähendab, et kogu kaitseliinist on mul rivis veel vaid üks mees. Muidugi oleks võinud ka vigased tüübid välja vahetada, aga otsustasin, et vähemalt seni, kui ma veel MM-i lootusi lõplikult tuksi ei ole keeranud, võtan rahulikult tagasilöögid vastu ja muude asjade peale oma niigi nappi ajuressurssi ei kuluta (võib-olla see selgitab ka jalutuskäiku St Jamesi pargi ümber).
Lisaks fuusilisele spordile ootame põnevusega esimest ekstreemspordi ala - kindel plaan on ära tiirutada Londoneye´ga 150 meetri kõrgusel taevas ja seigelda metrooga maapõues. Aga kõigepealt Blokus ja Lines of Action.
Mis seals ikka, hea et niigi läks - St James Parkist kohe edasi tuleb Hyde Park, mis on eelmisest veel kordades suurem.
Täna alade vahel otsustasin, et otsin üles mõne pubi ja kiibitsen Fulham-Manchester United jalkamängu. Pubi leidsingi, kuid paraku oli uksel vastas turske meesterahvas, kes selgitas, et ainuüksi pubisse sisenemine maksab 15 naela, mis Eesti rahas teeb ligi 300 krooni. Mulle see varjant muidugi muljet ei avaldanud, aga hästi peaks need pubid end majandama ilmselt sellegipoolest.
Jalkakultuur on Inglismaal tõesti suurepärane. Vaatamata 15-naelasele sissepääsule on pubid mänguõhtuti rahvast täis ja ega astumisruumi pole ka pubide ees tänaval. Tiimisärkidest kantakse Londonis eranditult Arsenal ja Chelsea omi (Londoni klubid) ja pole ilmselt inimest, kes eileõhtuseid tulemusi peast ei teaks. Üritasin veidi vihjeid hankida ka oma Fantasy Footballi võistkonna jaoks ja sain teada, et Kolarov ongi vigaseks löödud, mis tähendab, et kogu kaitseliinist on mul rivis veel vaid üks mees. Muidugi oleks võinud ka vigased tüübid välja vahetada, aga otsustasin, et vähemalt seni, kui ma veel MM-i lootusi lõplikult tuksi ei ole keeranud, võtan rahulikult tagasilöögid vastu ja muude asjade peale oma niigi nappi ajuressurssi ei kuluta (võib-olla see selgitab ka jalutuskäiku St Jamesi pargi ümber).
Lisaks fuusilisele spordile ootame põnevusega esimest ekstreemspordi ala - kindel plaan on ära tiirutada Londoneye´ga 150 meetri kõrgusel taevas ja seigelda metrooga maapõues. Aga kõigepealt Blokus ja Lines of Action.
Misasja, nendel hiina malenditel mingi euroopalik kujundus ka või? :). Kui me Andoga ühe partii tegime, siis mind just häiriski, et ei jää meelde, mis miski on. Igatahes peaks seda mängu veel proovima :)