Kas pokker on mõttesport?
Loetud 192 kasutaja poolt
pokkeris on ajusi ikka vaja, mõttetööd ja maha läinud kaartide lugemist ja meeldejättmist, eks ta ikka ole mõttemäng ,aga kas ka sport see on küsimus?
[i]postitas Meikop[/i]
[quote][i]postitas uduputukas[/i]
Pokker on samapalju mõttesport kui mõttesport on sport.
[/quote]
http://et.wikipedia.org/wiki/Sport
[quote][i]postitas uduputukas[/i]
Pokker on samapalju mõttesport kui mõttesport on sport.
[/quote]
http://et.wikipedia.org/wiki/Sport
siit lugedes on pokker veel lisaks mõttemängule veel sport ka!
Äärmiselt põnev ja kaasakiskuv arutelu. Pean ütlema, et mida rohkem olen pokkerit mänginud, seda väiksemaks pean selles mängus juhuse elementi. Seega pole mul midagi selle vastu, kui pokkerit mõttespordiks pidada, kuna oskuste ja õnne osakaal pikal turniiril on selgelt esimese kasuks, ehk nii 80-20. Aga kõik oleneb muidugi mõttespordi definitsioonist. Kui kasutada Marteni definitsiooni - juhuslikkuse osa puudub - siis pokker mõttespordi alla muidugi ei kvalifitseeru.
Iseasi jälle, kas see definitsioon on parim. Mina isiklikult ei oleks nii range ja lubaks ka teatavat juhuse faktorit, aga oskuste faktor peab olema muidugi selgelt domineeriv. See võimaldaks ka sellised mängud nagu Entroopia liigitada mõttespordi alla, sest ehkki seal juhuse element vaieldamatult eksisteerib, on ta siiski väga väike ja võib võitja suhtes määravaks saada ainult võrdse tugevusega mängijate partiis. See viib aga omakorda küsimusele, mis tähendab selgelt domineeriv? Kui mitu protsenti juhuslikkust peaks olema lubatud ja kuidas ikkagi seda protsenti erinevates mängudes välja selgitada, on äärmiselt keerukas väljakutse. Marteni definitsioon oma nulltolerantsiga on selles suhtes parem, et taolist küsimust ei teki.
Millised on põhiomadused klassikalistel mõttespordi aladel nagu male, kabe ja go? Kõik nad on determineeritud, täieliku informatsiooniga antagonistlikud mängud, kus võitluseks kasutatavad vahendid on mõlema vastase jaoks võrdselt jagatud. Pokker eristub neist klassikalistest mõttespordi aladest mitme aspekti osas: pokker on stohhastiline mitte determineeritud mäng, informatsioon pole ühegi mängija jaoks täielik (informatsioon on klassikalises mõttes ka asümmeetriline, kuid selle hulk on sümmeetriline) ning kasutatavate ressursside allokatsioon ei pruugi olla õiglane. Seega pokker ei ole klassikaline mõttespordi ala, kuid see ei tähenda veel et ta ei oleks mõttespordi ala. Kõik oleneb definitsioonist.
Iseasi jälle, kas see definitsioon on parim. Mina isiklikult ei oleks nii range ja lubaks ka teatavat juhuse faktorit, aga oskuste faktor peab olema muidugi selgelt domineeriv. See võimaldaks ka sellised mängud nagu Entroopia liigitada mõttespordi alla, sest ehkki seal juhuse element vaieldamatult eksisteerib, on ta siiski väga väike ja võib võitja suhtes määravaks saada ainult võrdse tugevusega mängijate partiis. See viib aga omakorda küsimusele, mis tähendab selgelt domineeriv? Kui mitu protsenti juhuslikkust peaks olema lubatud ja kuidas ikkagi seda protsenti erinevates mängudes välja selgitada, on äärmiselt keerukas väljakutse. Marteni definitsioon oma nulltolerantsiga on selles suhtes parem, et taolist küsimust ei teki.
Millised on põhiomadused klassikalistel mõttespordi aladel nagu male, kabe ja go? Kõik nad on determineeritud, täieliku informatsiooniga antagonistlikud mängud, kus võitluseks kasutatavad vahendid on mõlema vastase jaoks võrdselt jagatud. Pokker eristub neist klassikalistest mõttespordi aladest mitme aspekti osas: pokker on stohhastiline mitte determineeritud mäng, informatsioon pole ühegi mängija jaoks täielik (informatsioon on klassikalises mõttes ka asümmeetriline, kuid selle hulk on sümmeetriline) ning kasutatavate ressursside allokatsioon ei pruugi olla õiglane. Seega pokker ei ole klassikaline mõttespordi ala, kuid see ei tähenda veel et ta ei oleks mõttespordi ala. Kõik oleneb definitsioonist.