Mõtteid Mõttespordist, osa 4: Mõttesport ja matemaatika

Elu maailmas viivad edasi teadlased ja insenerid, ülejäänud seltskond tegeleb olemasoleva "koos hoidmisega".
Põhjus, miks ma nii arvan, on järgmine:
Täna püüdlevad kõik riigid majanduskasvu poole. Selle majanduskasvu eelduseks on aga tootmise ja seega ka tarbimise kasv. Kuna meie planeedi resurssid on piiratud, ei saa see olla jätkusuutlik!
Hoopis olulisem on leiutada uusi viise "tasuta" energia (vesi / tuul / päike) moondamiseks meile sobivamasse vormi või leida viise kuidas tarbida vähem energiat, tagamaks meie heaoluühiskonna hüved. Sellise leiutamisega tegelevad aga teadlased ja insenerid, mitte arstid, pankurid või poliitikud.

Teadustöö aluseks on teadmised / faktid oma valdkonnas ning kõige olulisem - oskus mõelda (tuletada uusi fakte / teadmisi olemasolevate pinnalt, omada head kujutlusvõimet jms). Siit jõuamegi oma jutuga matemaatikani. Eksivad inimesed, kes arvavad, et kooli matemaatika õpetab inimesele valemeid, mida kellelgi reaalses elus vaja ei lähe. Tegelikult õpetab matemaatika just mõtlema!

Kui nüüd võrrelda ühte matemaatika ülesannet ja näiteks kabepartiid, leiame mitmeid ühiseid omadusi.
1) Suletud süsteem - kui matemaatikas on kindlaks määratud valemid siis kabes on laud ja reeglid nuppude liigutamiseks
2) Loomingulisus - Matemaatikas peab inimene oskama kasutada õiget valemit õiges ülesandes, kabes peab reeglitest tuletama kombinatsioonid.
3) Eesmärk - matemaatika ülesande eesmärk on leida lahendus kasutades valemeid ja loomingulisust, kabes on eesmärgiks alistada vastane, töövahenditeks samuti reeglid ja loomingulisus.
Kabepartii eeliseks siinjuures on võistlusmoment. Kui matemaatika ülesande lahendamine võib pakkuda rahulolu siis vastase alistamine kabelaua taga pakub juba midagi enamat.

Reaalained kaotavad järjest populaarsust koolinoorte seas. Põhjusi on mitmeid:
1) Heaoluühiskond - inimkond muutub järjest laisemaks. Järjest vähem on vaja pingutada et oma elu mugavalt ära elada
2) Hariduspoliitika - hetkel ei ole matemaatika lõpueksam kohustuslik (tõsi, mõne aasta pärast muutub see taas kohustuslikuks)
3) Noorte keskendumisvõime - Interneti laia leviku tõttu on noortele kättesaadava informatsiooni hulk kasvanud eksponentsiaalselt viimase kümnendi jooksul. See on aga mõjunud negatiivselt noorte keskendumisvõimele. Kuna sügav mõttetöö nõuab head keskendumisvõimet, on see mõjunud negatiivselt ka reaalainete huvile noorte seas.
4) Meelelahutuse kättesaadavus - milleks vaevata enda pead matemaatiliste valemitega kui palju lahedam on matemaatika tunni ajal oma nutitelefonis lindudega sigu ragulkast tulistada?

Viimastel aastatel on mõned Eesti koolid hakanud praktiseerima lähenemist, kus mõnes matemaatika tunnis semestri jooksul võetakse välja hoopis gomoku / kabe laud ja üritatakse nii noori mõtlema panna. Parimad saavad isegi hea soorituse eest päevikusse viie. Arvan et see on väga hea mõte ja sellist lähenemist tuleks laiemalt populariseerida.

Mõttespordiga ei saa reaalaineid tunniplaanis asendada. Siiski võib mõttespordist olla abi reaalainete (matemaatika) atraktiivsemaks muutmisel ja noorte keskendumisvõime parandamisel.

Lõpetuseks: Eesti Mõttspordi Liit plaanib järgmisel õppeaastal viia läbi koolides mõttespordi olümpiadi neljal alal: Male, kabe, gomoku ja sudoku. Täpsemalt sellest olümpiaadist juba järgmistes juttudes.

Wow, ei teadnudki, et mõnes koolis sellist lähenemist kasutatakse. Kui mina lõpetasin, siis seda vist veel ei tehtud, vähemalt minu koolis mitte. Aga hea mõte igal juhul.
Samas meile näidati arvutiõpetuse/programmeerimise tunnis pranglimist ja lasti sellega tegeleda, see pole samuti sugugi paha reaalse mõtlemise ja keskendumisvõime arendamiseks, ning võistlusmoment on kah olemas.

Ja mõttespordi olümpiaad tundub väga hea mõte olevat, tõenäoliselt oleks isegi osa võtnud, kui minu kooli ajal sellist asja oleks tehtud! ;)

Pranglimine on ka mõttesport!

"Male Koolidesse" on programm, mille eestvedajaks on Eesti Maleliit. Eesmärk sarnaneb Eesti Mõttespordi Liiduga: parendada koolinoorte loogilist mõtlemist ja keskendumisvõimet.

Isiklikult arvan, et see projekt oleks edukam kui ei piirdutaks ainult malega. Male reeglid on teatavasti keerulisemad ja paljudel ei ole motivatsiooni neid endale selgeks teha. Mängul 5-ritta (Gomoku) on aga tunduvalt lihtsamad reeglid: pane laual 5 nuppu ritta ja oledki võitja! Samas võib seegi mäng süvenemisel osutuda põnevaks ja nõuda sügavat mõtlemist.

"Mõttesport koolidesse" on Eesti Mõttespordi Liidu üks sloogan, millega tegeleme. Mõttespordi online olümpiaad koolidele on esimene suurem samm sellel teel.

Väga hea mõte selline olümpiaad korraldada! Ma olen kindel, et mingil protsendil osalejast tekib olümpiaadil osaledes kindlasti suurem huvi mõttespordi vastu ja vint.ee saab aktiivseid kasutajaid juurde.

Vint.ee saab kindlasti palju kasutajaid juurde, sest olümpiaadist osa võtmiseks peab siin konto olema, iseasi on see, kui paljud neist pärast võistluseid aktiivseks jäävad...

Aga olulisem sellest, et nad kasutajaks saavad, on see, et nad hakkavad mõttespordiga tegelema ja arendavad enda mõtlemist. Lisaks ehk Eestil tulevikus rohkem tegijaid tiitlivõistlustel :]