Mõtteid Mõttespordist, osa 3: Mõttesport Eestis

Ajalooliselt on Eestis kolm populaarset mõttespordi ala: Kabe, Male ja Bridž. Neil on kõigil olemas ka alaliit, kes ala populariseerimisega tegeleb.
Lisaks on (suuresti tänu Ants Soosõrvu pingutustele) Eestis küllalti populaarne ka gomoku ja rendzu ning tegutseb ka Eesti Rendzuliit.

Viimasel ajal on suurt populaarsust kogunud ka sudoku. Lisaks võib kohata inimesi, kes teavad midagi Othellost, Go-st või mõnest muust vähempopulaarsest alast.
Neil aladel alaliit puudub ja kas olekski vaja? Eesti Mõttespordi Liit üritab koondada enda alla kõik need mõttespordi alad, millel eraldi alaliit puudub.
Lisaks korraldame meistrivõistlusi aladel, millel alaliidud seda ei tee: Fischeri male, Pöördkabe, Inglise kabe.

Mõttespordi ala edukust Eestis võib mõõta vähemalt kahte erinevat moodi: Ala harrastajate arv Eestis ja meie sportlaste saavutused rahvusvahelisel areenil.

Kes on ala harrastaja? Kui palju on näiteks kabe harrastajaid Eestis? Täpseid arve on keeruline öelda, pigem räägitakse suurusjärkudest.
Ala harrastajaks võiks lugeda inimese, kes vähmalt korra paari nädala jooksul alaga tegeleb (sealt ka Vindi reitingusüsteem - et olla edetabelis pead tegema partii kahe nädala jooksul).
Maletajate hinnanguliseks arvuks võib öelda 2000, kabe ja Bridzi puhul 1000, gomoku ja rendzu mängijate arv võiks olla umbes 200 ning inimesi, kes vahest Othello / Go laua taha satuvad vast 20.
Sudokude lahendamisega on asi veidi keerulisem. Kui lugeda sisse ka minu vanaema, kes Õhtulehe vahel iga päev ühe sudoku lahendab, siis Eestis võib neid lahendajaid 10000 olla. Kui aga rääkida sudokust kui spordialast siis aja peale lahendajaid on ehk 200 ringis.

Vaadates meie saavutusi rahvusvahelisel areenil siis on pilt veidi teine. Maletajatel ja kabetajatel pole maailma tippu olnud asja üle 15 aasta (Vastavalt Ehlvest males ja Arno Uutma Brasiilia kabes, kes 1997. aastal oli kolmas ja 1999. aastal neljas).
Hoopis edukamad on olnud meie rendzumängijad. Eestil on rendzus mitu maailmaklassiga mängijat ja isegi 2 maailmameistrit – Tunnet Taimla ja mitmekordne maailmameister Ando Meritee. Aastal 2008 suudeti võita ka võistkondlik MM!
Viimasel aastal on sudokumaailma tippu tõusnud Tiit Vunk, kes saavutas 2011. aasta MM-il 3. koha. See on (arvestades sudokuahendajate arvu maailmas) üks parimaid saavutusi Eesti mõttespordis viimastel aastatel.
Loomulikut ei saa ära unustada meie kehtivat Mõttespordi maailmameistrit Andres Kuuske, kes läheb tiitlit kaitsma juba kuu aja pärast.

Selline on minul pilt Eesti Mõttespordist täna (annan endale aru et see pilt ei pruugi olla täielik, seega on igasugused parandused teretulnud!). Üldsusel sellist pilti täna ei ole. Peamiseks põhjuseks asjaolu, et mõttesport ei ole meedia jaoks atraktiivne.

Viimasel ajal on (üleriigiline) meedia kajastanud mõttesporti peamiselt seoses erimeelsustega maleliidus. Oleme Eesti Mõttespordi Liidu üritustega (Fischeri male, Koolidevahelised online turniirid ja Mõttespordi EMV) jõudnud nii kaugele et vähmalt kohalikud ajalehed üritusi kajastavad. Ees ootab veel suur töö et mõttespordi alast infot veel suuremale ringkonnale kommunikeerida.
Pikemalt aga meedia mõjust mõttespordi populariseerimisel juba järgmistes peatükkides.