Oh juudid, juudid...

Tel Avivis toimuvad Iisraeli ristsõnade lahendamise meistrivõistlused. Teenindava personali hulgas on ka Eesti päritolu neiu Mari, kes mõtleb:
„Kui ma lahendajaid hästi teenindan, annab igaüks mulle 10 dollarit jootraha. Aga kui ma väga püüan, siis pole neil ka 25 dollarist kahju!”
Kogu võistluse aja lipitseb Mari ristsõnade lahendajate ümber. Pakub neile vett, kohvi ja erinevaid suupisteid, vahetab lahenduslehti jne. Lausa nahast poeb välja. Ja kui võistlus lõpeb, jääb lootusrikkalt ootama.
Ristsõnahuvilised hakkavad väljuma. Esimene ütleb:
„Ma olen elus paljudel võistlustel osalenud, aga keegi pole mind kunagi nii hästi teenindanud kui teie. Suur tänu!” Ta surub Maril kätt ja väljub. Nii teevad ka järgmised, jootraha ei anna ükski. Viimane, väikest kasvu vanamees, räägib sama juttu ja lisab:
„Mina ja mu konkurendid otsustasime teid tänada. Siin on tšekk 10 000 dollarile.”
Mari seisab uksel, pühib ühe käega laubalt külma higi, teisega lehvitab võistlejatele järele, ja lausub sosinal:
„Oh juudid, juudid... Võibolla te ei tapnudki Kristust, aga kuidas te teda küll piinasite!”