Kas pokker on mõttesport?

Ma ei viitsi igale poole sama juttu kirjutada, seega panen ma mõtted siia kirja, et hiljem hea neile viidata. Võite arvamust avaldada!

Mõttespordi defineerimiseks on kaks võimalust: Kas paneme rangelt paika, et mängus peab puuduma juhuslikus või väidame, et juhuslikus võib mõttespordi alal eksisteerida.

Teise variandi kasuks otsustamine on libe tee: Reis ümber maailma ja Monopoly sisaldavad juhuslikkust ja neis mängudes on vaja mõelda, kuid tõenäoliselt keegi ei pea neid mänge mõttespordiks.
Kas meil on võimalik määrata juhuslikkuse osakaal mängus? Näiteks: 10% mängu tulemusest võib otsustada juhuslikus, ülejäänud peab tulema teadmistest / oskustest.
Ise küsin ise vastan - väga raske on hinnata juhuslikuse osakaalu mängus seega nii me mõttespordi defineerida ei saa.

Eesti mõttespordi liit valis esimese definitsiooni.

Nüüd pokkerist:
1) Kuulates suurturniiridelt finaallauas lahkunud sportlaste intervjuusid, võib pea alati kuulda fraasi "Kaart ei jooksnud"
2) Pokkeris ei ole võimalik ühe turniiri raames selgitada välja parim. Seda näitavad ka tulemused WSOP-il ja muudel maailma suurturniiridel: Ei ole konkreetset "Maailma parimat". Maailmameistrid on igal aastal erinevad kuna ühel aastal jookseb ühel lihtsalt kaart paremini kui teistel.

Ma ei vaidle vastu faktile, et pokker on tõsist mõtlemist vajav mäng ning selle ala spetsialistid teenivad sellega endale leiba.

Samuti olen teadlik, et pokker võeti vastu mailma mõttespordi organisatsiooni liikmeks. Minu jaoks oli see otsus puhtalt populistlik: Kuna pokker on hetkel maailmas IN (muuseas: populaarsust juba kaotamas!), siis nii loodeti rahvast lihtsalt organisatsiooni juurde saada.

Lõpetuseks tsitaat vastselt mõttespordi Maailmameistrilt( Mõttespordi MM 2010 ):
"Pokkerimängijad väidavad alati, et tegu on skillimänguga - sorry, pokkeriässad, aga see võib tõele vastata ainult väga pikas perspektiivis ja tsiteerides John Maynard Keynesi, siis ´In the long run we are all dead´. Ühel konkreetsel turniiril pole ilma õnneta ka kogenud mängijal midagi peale hakata ja kui ikka õnne on oluliselt rohkem kui kõigil ülejäänutel võib ka mängust mõhkugi aru saamata turniiri kinni panna."

Kui mängid iga kuu u.60 000 kätt cashilauas NL50 ja oled viimased kolm aastat oma tulemused kirja pannud ja pole ühtegi miinuskuud.No rsk ma olen ikka lucky man.

Sa vist jätsid lugemata lõigu "Ma ei vaidle vastu faktile, et pokker on tõsist mõtlemist vajav mäng ning selle ala spetsialistid teenivad sellega endale leiba. ".

Minu rõhuasetus on juhuslikuse komponendil, mida ei tohi olla klassikalisel mõttespordi alal.

miks seda üldse defineerida vaja on?

pokker on mõttesport (mõtelda seal ju tuleb), kus oma osa on ka juhuslikkusel. pikas perspektiivis aga on juhuslikkusel vaid marginaalne tähtsus.

Sinu definitsiooni järgi on ka lauamäng "Reis ümber maailma" mõttesport, mis Eesti Mõttespordi Liidule üldse ei meeldi.

Küsimus on ka selles, et kuidas keegi viitsib mingit mängu mängida. Ning selles küsimuses on veel üks iva, mida püüan selgitada.
Kui ma mängin näiteks monopoli, siis seda annab mängida nii, et ma hullult mõtlen ja kaalun läbi kõik variandid ja siis teen kaalutletud käigu. Teine variant on mängida nii ajaviiteks, et ei mõtlegi eriti.
Kui võrdsustada see mõte näiteks malega, siis seda kahtlemata saab mängida nii, et käike mõeldakse läbi, see on lausa ette nähtud nii mängimiseks. Aga malet saab ka mängida nii, et ei mõtle eriti vaid mõlemad mängijad teevad suhteliselt suvaliselt käike. Tegelikult antud juhul kaob mängust ära põnevus. Male on just selline mäng, et põnev on just siis, kui sa kasutad oma mõtlemisoskust.
Monopoli aga saab mängida ilma mõtlemata, ja on umbes sama põnev kui mitte mõtlemata mängides.

Ehk mida öelda tahan. Et defineerimisel võiks natuke lähtuda sellest ideest (piire on niikuinii raske tõmmata, sest õnne on vaja igas mängus - kasvõi 0,1%). Et kui on mäng, mis ei kaota oma põnevust sellega, et inimesed näiteks ei mõtle, siis seda ei saaks nimetada mõttespordiks. Kui aga suvaliselt mõtlemata mängimine muudab mängu ebahuvitavaks, siis on see just mõttesport - mõttesport selle tähendusega, et mõtlemine muudab selle tegevuse hoopis atraktiivsemaks.

Paar näidet:

Kabe ja Male tüütavad kiiresti ära kui neid mängida mõtlematult. Kui aga süveneda sinna, siis tekib tahtmine üha veel ja veel mängida.

Monopoli ja Scrabblet mängin enamasti nii, et nii palju ei mõtle. Isegi scrabbles lähevad enamasti käiku esimesena pähe kargavad sõnad. Aga põnev on. Olen mänginud Mõttespordi MM-il 2010 ka monopoli, ja püüdsin ikka mõelda ja kaaluda käike. Tunnistan ausalt et ei olnud põnevam kui niisama seltskonnas mängida.

Entroopia - tegemist on mänguga, kus tegelikult lõppskoori määrab õnn. Viimaste nuppude tuleku järjekord võib mõnevõrra muuta lõppskoori. Aga kõvasti annab mängule juurde, kui mõelda kaasa ja süveneda. Meikopi definitsiooni järgi see nagu ei oleks mõttemäng, aga minu oma järgi isegi võiks seda pidada mõttemänguks.

Kokkuvõttes kui minu loogikast lähtuda, siis mõne jaoks mõttesport, et pruugi teise jaoks seda olla - ehk selline definitsioon on paindlikum ja miks mitte selle järgi endale asjad paika seada.

Pikas perspektiivis muidugi on. Kas aga inimese eluiga on piisavalt pikk selle täitumiseks on iseküsimus. Tegelikult ajas mind hämmeldusse Tiidu komm entroopia kohta: "Viimased pallid tulevad juhuslikult"- kas siis esimesed ei tule vä? Ja kogu aeg on ju näha milliseid värve on tulnud vähem ning strateegiat tuleb vastavalt sellele ka kohendada. Ühtlasi kutsun samanimelist noorukit duellile eelpoolmainitud mängus (entroopia) ning luban, et esimese 10 mängu jooksul on mul nii palju "õnne", et sa ei võida neist ühtki! Kui eksin, olen nõus sinu aja kompenseerima kokkulepitud summas.

Entroopiat raha peale ka mängida ei või :) - hasartmäng!

Kas ma olen väitnud, et esimesed nupud ei tule juhuslikult? Ma ütlesin et viimased tulevad ja püstitasin sellega väite, et nende tulekust sõltub lõppskoor. Ma ei viidanud ka sellele, et kui suures osas see lõppskoori muudab - fakt on aga see, et näiteks viimase kolme nupu tuleku järjekorrast võib mõnevõrra lõppskoor sõltuda. Ma ei väida seda, et see peab võitja otsustama.
Kuidas sa saad aga lubada, et sa võidad 10 mängu? Tundus selle koha pealt paraku väga kibestunud kommentaar olevat...

Pokker on samapalju mõttesport kui mõttesport on sport.