18.-st 27. augustini toimub Londonis järjekordne mõttespordi olümpiaad (mind sports olympiad), mille põhialaks teadagi juba XVI mõttespordi mitmevõistluse maailmameistrivõistlused (Pentamind world championships). Mitmevõistluse MM algab samuti 18. augustil ning lõpeb 26. augustil. Eestlaste esindus on ilmselt sama nagu eelmiselgi aastal (Kertu Luht ja Andres Kuusk), ehkki ma pole Kertu lõplikus otsuses päris kindel, kui ta seda üldse veel teinudki on.
Kuna eelmine aasta oli meile ülimalt edukas, on ootused kõrged selgi korral. Homme sõidan Londonisse kohale aklimatiseeruma ning kohale jõudes õhtul või ülehomme kirjutan pikema ülevaate oma selleastasest programmist, koos prognoosiga, mida ühelt või teiselt alalt oodata võib. Tänane õhtu tuleb aga investeerida veel treeningutele, nii et piirdun selle lühikese sissejuhatava artikliga ja panen lõpetuseks ja meeldetuletuseks Itaalia tiimi poolse kokkuvõtte (päev päeva kaupa nagu meiegi seda tegime) eelmise aasta MM-ist ja olümpiaadist tervikuna: http://www.studiogiochi.com/en/p/MSO2011Chronicles.html
Põhiliseks autoriks on seal itaallaste esinumber, 2002. aasta maailmameister Dario de Toffoli.
Mõttespordi MM 2012
Loetud 176 kasutaja poolt
Lühike ülevaade sellest, millistest aladest sel aastal osa võtan ja millistest mitte. Homme kirjutan veel eeldatavatest punktisummadest, mida alade kaupa prognoosin ja püüan lisada alade juurde ka viited reeglitega, et soovijad saaks ennast põhiideedega kurssi viia. Niisiis, programm (M - hommikune sessioon 10.00-13.45; A - pärastlõunane sessioon 14.15-18-00; E - õhtune sessioon 19.00-23.15):
1. päev
M -
A Kamisado
E Hare&Tortois
Hommikusel sessioonil kavas olevast hexdame turniirist (kabe heksagonil) otsustasin loobuda, kuna nii see kui kamisado on parajad peavalu mängud ja kahte sellist järjest mängida pole ilmselt kuigi efektiivne, eriti arvestades veel vajadust hilisõhtusel sessioonil vormis olla. See heksagonsel laual kabe on üks hirmus mäng (ei ole küll ise proovimnud, aga olen kommentaare kuulnud), kus löömissuundi oluliselt rohkem kui ruuduliste laudade kabedes (nelja asemel kuus), mis teeb kohati keeruliseks isegi reeglitepärase käigu leidmise (kehtib enamlöömise reegel), eriti kui mängus on kabed (tammid). Kes mõnikord hommikuti ärgates tunneb, et pea on kahtlaselt värske, siis soovitan seda mängu proovida - värskus läheb kiiresti üle.
Kamisado on uus mäng, mis eelmisel aastal esimest korda näidisalana kavas oli. Võitis toona Alain Dekker, mul paraku osaleda ei õnnestunud, mistõttu konkurentidel on ilmselt väike eelis.
2. päev
M+A male
E 7 card stud
Teine ja kolmas päev on minu jaoks ilmselt kõige olulisemad, kuna need määravad suuresti 40% lõpptulemusest (kaks kohustuslikku "suurt ala"). Kuna kokku on mul "suuri alasid" kavas ainult kolm, siis ebaõnnestumine males jätaks kõik lootused lines of actioni ja entroopia peale (nagu juhtus eelmine aasta) ja seda ei tahaks lasta juhtuda. Ülejäänud "suured alad", kus maksimaalsed 100 punkti välja jagatakse - backgammon, scrabble, go ja bridž - mulle mingeid lootusi paraku ei paku: esimest kolme lihtsalt ei oska ja bridži jaoks pole partnerit (Triinu sõidab just eelmisel päeval ära).
/Ülejäänud suured alad acquire ja rahvusvaheine kabe võivad ka põhimõtteliselt 100p anda, kui osalejate arv tuleb suur, aga neis ma ka niikuinii osaleda ei kavatse (võidulootus puudub)./
3. päev
M+A lines of action (LOA)
E twixt
See on siis kõige olulisem päev. LOA on mind vee peal hoidnud nii mullusel kui tunamullusel aastal ja ilma hea tulemuseta sel alal on raske midagi loota seegi kord. Twixt on minu jaoks uus ala, mille õppimisele on kulunud viimase aasta jooksul sadu tunde. Kavva sai ta võetud pärast põhjalikku analüüsi - leidsin et aladest, kus on kahel viimasel aastal võitjale 100 punkti jagatud (twixti puhul täiesti õigustatud, tegemist on determineeritud täisinfoga (ehk siis puhas skill) mänguga, kus sügavust (võimalike positsioonide arv) isegi rohkem kui males) on twixtis esimeste kohtade tase olnud kõige viletsam, ükski ekspert viimastel aastatel kaasa teinud ei ole. Seega kolmandalt päevalt võib reaalselt loota kahte tulemust Top 5 hulka.
Pärastlõunasel sessioonil on kavas ka blokus, millest paraku tuleb LOA-ga kattuvuse tõttu loobuda.
4. päev
M inglise kabe
A pöördkabe
Canadian stud
Inglise kabe oli eelmine aasta tõeline jackpot, aga selle kordamine on väga ebatõenäoline. Asi nimelt selles, et mitmevõistlejad on pigem male (Tim Hebbes, Ankush Khandelwal, Alain Dekker, Demis Hassabis), bridži (David Pearce), go (Paco Garcia) või backgammoni taustaga (Dario de Toffoli), mistõttu kabet tavaliselt boikoteeritakse ja rinda tuleb pista puhaste kabetajatega (kuna mitmevõistluse MM ja mõttespordi olümpiaad on ühendatud, siis on süsteemi eripära, et osaletakse ka ainult ühel alal (oma trumpalal) selle ala medali ja olümpiaadi tshempioni nimetuse nimel). See konkurentide poolne boikott toob lisaks väga tugevale keskmisele tasemele kaasa ka suhteliselt väiksema osavõtjate arvu, mis vähendab omakorda väljajagatavaid punkte.
Pöördkabe on tänu Vindi koolile mul muidugi trumpkuningaks, aga kasu sellest paraku suurt ei ole, kuna isegi esikohta premeeritaks sel alal vähem kui 90 punktiga.
5. päev
M mastermind
A+E entroopia
Kuna mastermind mängitakse ajasurvel parim ühest formaadis, siis on ta sel tasemel (kõik oskavad) pigem loterii ja head tulemst seal tuleks võtta puhta boonusena. Entroopia olulisus sõltub suuresti sellest, kuidas on läinud male ja LOA - kui täpselt üks neist ebaõnnestub, saab entroopia olema eluliselt (pigem vist siiski medaliliselt) tähtis.
6. päev
M -
A -
E London lowball
6. päev siis praeguse plaani järgi puhkepäev. Programmis on küll othello ja ülesannete lahendamine (decamentathlon), mida varasematel aastatel olen mõlemit korra proovinud, aga sellega sai ka selgeks, et head tulemust neilt aladelt loota pole.
7. päev
M -
A - Kings Cribbage
E - Texas Holdem
Siin veel otsustan, kas jätan hommiku vabaks või osalen loogikaülesannetes. Pärastlõunase sessiooni Kings Cribbage on täiesti uus mäng, mis kavas esimest korda ja vist ka alles välja mõeldud. Tegu on nö numbri-scrabblega, mis paraku tundub siiski mitte kuigi sügav olevat ja edasijõudnud tasemel suures osas kaardijooksu peale taanduda võib.
8. päev
M - shacru
A - azacru
E - Omaha
See oleks partneri olemasolul bridžipäev, nüüd aga otsustasin *acru perekonna mängude kasuks. Need on ka suhteliselt uued ja väga abstraktsed mängud, millest tundub et veel keegi maailmas suuremat aru ei saa. Perekonnas on veel kolmaski mäng - pacru, mis mulle sugugi ei meeldi. Kogenumad mängijad räägivad, et see perekond on oma olemuselt midagi male ja go vahepealset - kõlab loogiliselt, kuna minu mõistusele on need mängud natuke liig ja male on umbes-täpselt just see piir, millest suurema keerukuse astmega mänge mul pea kinni ei võta.
9. päev
M boku
A -
E medalitseremoonia
Boku teadupärast minu trumpäss, mis eelmisel aastal maksimaalsed 100 punkti tõi. Kui varasematel aastatel on juba kusagil võistluste keskpaigaks mul trumbid otsas olnud, siis boku nihutamine viimasele võistluspäevale jätab viimase trumbi veel lõpuni varrukasse. Eks ole näha, on see hea või halb.
Pärastlõunasel sessioonil on kavas abalone, mida olen varasematel aastatel alati mänginud, aga kuna edu pole olnud, siis ilmselt sisustan selle aja suveniirishoppinguga. Aga kindel see muidugi pole - kui kott medalitest ja karikatest nii täis saab, et suveniire ja muid kingitusi ära ei mahu, siis tuleb ikka abalonelaua taha istuda.
Kokkuvõtteks võrreldes eelnevate aastatega olen loobunud aladest, kus väga hea tulemuse shansid on nigelad (pigem küll puuduvad sootuks) nagu xiangqi (hiina male), teoreetilised ülesanded (decamentathlon), othello ja abalone. Olulisim täiendus on twixt, millele on kulunud väga oluline aeg selleaastasest treeningust ja millest loodan väga head tulemust. Ülejäänud täiendused kamisado ja Kings Cribbage on uued kõigi jaoks ja proovin neid rohkem selle tõttu, et uutel aladel ei tea kunagi ette kuidas läheb (ehk alati on olemas võimalus, et läheb hästi:)).
Lõpetuseks veel üks (ja ilmselt kõige tähtsam) uudis - tunamullune maailmameister hispaanlane Paco Garcia ei osale!
Ühest küljest on see muidugi positiivne, kuna esikoha shansid on nüüd oluliselt kõrgemad (pidasin teda peafavoriidiks) ja ilmselt oleks ta olnud ainuke konkurent, kelle edestamiseks ei piisanuks iseenda heast mängust (mida näitas 2010. aasta turniir), vaid tulnuks loota ka tema ebaõnnele (nagu juhtus eelmisel aastal). Teisest küljest on asi aga ääretult kurb. Suhtlesin hiljaaegu Paco tütrega, kelle sõnul on isa väga hoolega valmistunud ja tahaks kangesti tulla, aga professionaalse mõttesportlasena pole lihtsalt piisavalt head finantsseisu ja ka sponsoreid ei leidnud. Seetõttu on natuke tühi tunne - isegi tiitlit võites ei saa veel ennast päriselt parimaks pidada.
1. päev
M -
A Kamisado
E Hare&Tortois
Hommikusel sessioonil kavas olevast hexdame turniirist (kabe heksagonil) otsustasin loobuda, kuna nii see kui kamisado on parajad peavalu mängud ja kahte sellist järjest mängida pole ilmselt kuigi efektiivne, eriti arvestades veel vajadust hilisõhtusel sessioonil vormis olla. See heksagonsel laual kabe on üks hirmus mäng (ei ole küll ise proovimnud, aga olen kommentaare kuulnud), kus löömissuundi oluliselt rohkem kui ruuduliste laudade kabedes (nelja asemel kuus), mis teeb kohati keeruliseks isegi reeglitepärase käigu leidmise (kehtib enamlöömise reegel), eriti kui mängus on kabed (tammid). Kes mõnikord hommikuti ärgates tunneb, et pea on kahtlaselt värske, siis soovitan seda mängu proovida - värskus läheb kiiresti üle.
Kamisado on uus mäng, mis eelmisel aastal esimest korda näidisalana kavas oli. Võitis toona Alain Dekker, mul paraku osaleda ei õnnestunud, mistõttu konkurentidel on ilmselt väike eelis.
2. päev
M+A male
E 7 card stud
Teine ja kolmas päev on minu jaoks ilmselt kõige olulisemad, kuna need määravad suuresti 40% lõpptulemusest (kaks kohustuslikku "suurt ala"). Kuna kokku on mul "suuri alasid" kavas ainult kolm, siis ebaõnnestumine males jätaks kõik lootused lines of actioni ja entroopia peale (nagu juhtus eelmine aasta) ja seda ei tahaks lasta juhtuda. Ülejäänud "suured alad", kus maksimaalsed 100 punkti välja jagatakse - backgammon, scrabble, go ja bridž - mulle mingeid lootusi paraku ei paku: esimest kolme lihtsalt ei oska ja bridži jaoks pole partnerit (Triinu sõidab just eelmisel päeval ära).
/Ülejäänud suured alad acquire ja rahvusvaheine kabe võivad ka põhimõtteliselt 100p anda, kui osalejate arv tuleb suur, aga neis ma ka niikuinii osaleda ei kavatse (võidulootus puudub)./
3. päev
M+A lines of action (LOA)
E twixt
See on siis kõige olulisem päev. LOA on mind vee peal hoidnud nii mullusel kui tunamullusel aastal ja ilma hea tulemuseta sel alal on raske midagi loota seegi kord. Twixt on minu jaoks uus ala, mille õppimisele on kulunud viimase aasta jooksul sadu tunde. Kavva sai ta võetud pärast põhjalikku analüüsi - leidsin et aladest, kus on kahel viimasel aastal võitjale 100 punkti jagatud (twixti puhul täiesti õigustatud, tegemist on determineeritud täisinfoga (ehk siis puhas skill) mänguga, kus sügavust (võimalike positsioonide arv) isegi rohkem kui males) on twixtis esimeste kohtade tase olnud kõige viletsam, ükski ekspert viimastel aastatel kaasa teinud ei ole. Seega kolmandalt päevalt võib reaalselt loota kahte tulemust Top 5 hulka.
Pärastlõunasel sessioonil on kavas ka blokus, millest paraku tuleb LOA-ga kattuvuse tõttu loobuda.
4. päev
M inglise kabe
A pöördkabe
Canadian stud
Inglise kabe oli eelmine aasta tõeline jackpot, aga selle kordamine on väga ebatõenäoline. Asi nimelt selles, et mitmevõistlejad on pigem male (Tim Hebbes, Ankush Khandelwal, Alain Dekker, Demis Hassabis), bridži (David Pearce), go (Paco Garcia) või backgammoni taustaga (Dario de Toffoli), mistõttu kabet tavaliselt boikoteeritakse ja rinda tuleb pista puhaste kabetajatega (kuna mitmevõistluse MM ja mõttespordi olümpiaad on ühendatud, siis on süsteemi eripära, et osaletakse ka ainult ühel alal (oma trumpalal) selle ala medali ja olümpiaadi tshempioni nimetuse nimel). See konkurentide poolne boikott toob lisaks väga tugevale keskmisele tasemele kaasa ka suhteliselt väiksema osavõtjate arvu, mis vähendab omakorda väljajagatavaid punkte.
Pöördkabe on tänu Vindi koolile mul muidugi trumpkuningaks, aga kasu sellest paraku suurt ei ole, kuna isegi esikohta premeeritaks sel alal vähem kui 90 punktiga.
5. päev
M mastermind
A+E entroopia
Kuna mastermind mängitakse ajasurvel parim ühest formaadis, siis on ta sel tasemel (kõik oskavad) pigem loterii ja head tulemst seal tuleks võtta puhta boonusena. Entroopia olulisus sõltub suuresti sellest, kuidas on läinud male ja LOA - kui täpselt üks neist ebaõnnestub, saab entroopia olema eluliselt (pigem vist siiski medaliliselt) tähtis.
6. päev
M -
A -
E London lowball
6. päev siis praeguse plaani järgi puhkepäev. Programmis on küll othello ja ülesannete lahendamine (decamentathlon), mida varasematel aastatel olen mõlemit korra proovinud, aga sellega sai ka selgeks, et head tulemust neilt aladelt loota pole.
7. päev
M -
A - Kings Cribbage
E - Texas Holdem
Siin veel otsustan, kas jätan hommiku vabaks või osalen loogikaülesannetes. Pärastlõunase sessiooni Kings Cribbage on täiesti uus mäng, mis kavas esimest korda ja vist ka alles välja mõeldud. Tegu on nö numbri-scrabblega, mis paraku tundub siiski mitte kuigi sügav olevat ja edasijõudnud tasemel suures osas kaardijooksu peale taanduda võib.
8. päev
M - shacru
A - azacru
E - Omaha
See oleks partneri olemasolul bridžipäev, nüüd aga otsustasin *acru perekonna mängude kasuks. Need on ka suhteliselt uued ja väga abstraktsed mängud, millest tundub et veel keegi maailmas suuremat aru ei saa. Perekonnas on veel kolmaski mäng - pacru, mis mulle sugugi ei meeldi. Kogenumad mängijad räägivad, et see perekond on oma olemuselt midagi male ja go vahepealset - kõlab loogiliselt, kuna minu mõistusele on need mängud natuke liig ja male on umbes-täpselt just see piir, millest suurema keerukuse astmega mänge mul pea kinni ei võta.
9. päev
M boku
A -
E medalitseremoonia
Boku teadupärast minu trumpäss, mis eelmisel aastal maksimaalsed 100 punkti tõi. Kui varasematel aastatel on juba kusagil võistluste keskpaigaks mul trumbid otsas olnud, siis boku nihutamine viimasele võistluspäevale jätab viimase trumbi veel lõpuni varrukasse. Eks ole näha, on see hea või halb.
Pärastlõunasel sessioonil on kavas abalone, mida olen varasematel aastatel alati mänginud, aga kuna edu pole olnud, siis ilmselt sisustan selle aja suveniirishoppinguga. Aga kindel see muidugi pole - kui kott medalitest ja karikatest nii täis saab, et suveniire ja muid kingitusi ära ei mahu, siis tuleb ikka abalonelaua taha istuda.
Kokkuvõtteks võrreldes eelnevate aastatega olen loobunud aladest, kus väga hea tulemuse shansid on nigelad (pigem küll puuduvad sootuks) nagu xiangqi (hiina male), teoreetilised ülesanded (decamentathlon), othello ja abalone. Olulisim täiendus on twixt, millele on kulunud väga oluline aeg selleaastasest treeningust ja millest loodan väga head tulemust. Ülejäänud täiendused kamisado ja Kings Cribbage on uued kõigi jaoks ja proovin neid rohkem selle tõttu, et uutel aladel ei tea kunagi ette kuidas läheb (ehk alati on olemas võimalus, et läheb hästi:)).
Lõpetuseks veel üks (ja ilmselt kõige tähtsam) uudis - tunamullune maailmameister hispaanlane Paco Garcia ei osale!
Ühest küljest on see muidugi positiivne, kuna esikoha shansid on nüüd oluliselt kõrgemad (pidasin teda peafavoriidiks) ja ilmselt oleks ta olnud ainuke konkurent, kelle edestamiseks ei piisanuks iseenda heast mängust (mida näitas 2010. aasta turniir), vaid tulnuks loota ka tema ebaõnnele (nagu juhtus eelmisel aastal). Teisest küljest on asi aga ääretult kurb. Suhtlesin hiljaaegu Paco tütrega, kelle sõnul on isa väga hoolega valmistunud ja tahaks kangesti tulla, aga professionaalse mõttesportlasena pole lihtsalt piisavalt head finantsseisu ja ka sponsoreid ei leidnud. Seetõttu on natuke tühi tunne - isegi tiitlit võites ei saa veel ennast päriselt parimaks pidada.
Kuna mitmeltki poolt on tulnud soove, et kirjutaksin vahepeal ka niisama elust-olust võistluste vahepeal, mitte ainult turniiri käigust, siis nüüd see ülevaade tulebki! Üldiselt on seni kõik sujunud viperusteta ja meeleolu on positiivne. Lennukisõit läks küll paarkümmend minutit ettenähtust kauem, kuna lennujaamas oli tugev vihmasadu ja piloot otsis maandumiseks sobivat suunda, aga muid probleeme reisiga seoses ei olnud. Muidugi, taaskord sai selgeks, et tegu on kalli linnaga - bussisõit Lutoni lennujaamast linna on rohkem kui pool Tallinn-London lennukipileti hinnast.
Ööbimispaik on mul esimesed 2-3 ööd päris kesklinna lähedal Triinu (Eesti bridžikoondislane) apartemeidis, mis on väga mugav ja hubane koht. Ülejäänud aja ööbin juba vana tuttava Harri juures (kes on juba lubanud, et paneb nõudepesuvahendid selleks ajaks kindlalt luku taha (inside joke)). Eile õhtul käisime Trinkaga veel ka ühes Londoni bridžiklubis (60% ja kolmas koht), mis vaatamata 11 naelasele osalustasule ja esimese vooru vastastele, kes oma 3 pada täpselt lepingule kõigest väest kontrat peale üritasid nihverdada, oli samuti väga positiivne elamus ja ilmselt läheb täna kordamisele.
Hilisõhtul nägin oma silmaga ära ka mehe, keda enamus Eesti meesbridžimängijaid kadestab - Triinu elukaaslane Enrico. Jättis väga sümpaatse mulje, millest võib järeldada, et elulised lotovõidud erinevalt numbrikombinatsioonide ennustamisest ei ole mitte ainult juhuses kinni.
Eile üllatas London sooja ja mõnusa ilmaga, täna aga näitas tavapärast palet, kui tugevasti vihma kallama hakkas just siis, kui olin paarsada meetrit kodust välja astunud. Egas midagi, tuli linnatuurist loobuda ja otsustasin otsida esimese ettejuhtuva supermarketi lõunasöögi tarbeks. Kui paljudest asjadest, mis Inglismaal on veidralt ja võrreldes Eestiga teisiti, olen varasemate aastate ülevaadetes kirjutanud, siis supermarketid on sinna oluline täiendus. Siinsed supermarketid nimelt oma nimele küll kuidagi ei vasta ("market" tähendab inglise keeles turgu ehk kohta, kus kohtuvad kaupade (ja teenuste) nõudjad ja pakkujad ning "super" pärineb ladina keelest ja on tõlgituna "ülim" või "kõige kõrgem"). Mikroskoopilisele maa-alale on üritatud kokku tassida nii palju kaupa, kui vähegi mahub, mistõttu vahekäikudes kaks inimest üksteisest mööda minema kuidagi ei mahu. Nõudluspoole esindajaid peale minu küll ühtegi ei olnud ja kaubavalik oli ka kõike muud kui ülim või kõige parem. Parema puudumisel võtsin prae asemel soolase saia ja magustoiduks magusa saia ning tuli rahul olla sellegagi (tõe huvides tuleb mainida, et nälja kannatamisest on siiski asi kaugel, Triinu poputab mind nii et vähe ei ole - eile õhtul olin vaevalt uksest sisse astunud, kui põnev ja eksootiline hõrgutis nina alla pisteti ja täna hommikul küsis, kas ma mikrolaineahjust pudru väljavõtmisega saan hakkama või peab ta seda minu eest tegema).
Just jõudsin tagasi teiselt (seekord õnnestunumalt) linnatuurilt - käisin uudistamas Londoni tuntuimat pilvelõhkujat, meistriteost nimega Gherkin (käisime seal ka kahe aasta eest Tiiduga). Tegu on natuke kurgikujulise (sellest ilmselt ka nimi) hiigelõit meenutava kupliga klaastorniga. Torni autoriks ei ole keegi muu kui briti tuntuim ja tunnustatuim arhitekt sir Norman Robert Foster, kes on muuhulgas projekteerinud ka uue Wembley staadioni ja Stanstedi lennujaama.
Nii palju siis praegu võistlusvälisest miljööst. Turniir algab teadupärast laupäeval (ülehomme), aga hoian huvilisi oma tegemistega kursis kindlasti ka homme.
Ööbimispaik on mul esimesed 2-3 ööd päris kesklinna lähedal Triinu (Eesti bridžikoondislane) apartemeidis, mis on väga mugav ja hubane koht. Ülejäänud aja ööbin juba vana tuttava Harri juures (kes on juba lubanud, et paneb nõudepesuvahendid selleks ajaks kindlalt luku taha (inside joke)). Eile õhtul käisime Trinkaga veel ka ühes Londoni bridžiklubis (60% ja kolmas koht), mis vaatamata 11 naelasele osalustasule ja esimese vooru vastastele, kes oma 3 pada täpselt lepingule kõigest väest kontrat peale üritasid nihverdada, oli samuti väga positiivne elamus ja ilmselt läheb täna kordamisele.
Hilisõhtul nägin oma silmaga ära ka mehe, keda enamus Eesti meesbridžimängijaid kadestab - Triinu elukaaslane Enrico. Jättis väga sümpaatse mulje, millest võib järeldada, et elulised lotovõidud erinevalt numbrikombinatsioonide ennustamisest ei ole mitte ainult juhuses kinni.
Eile üllatas London sooja ja mõnusa ilmaga, täna aga näitas tavapärast palet, kui tugevasti vihma kallama hakkas just siis, kui olin paarsada meetrit kodust välja astunud. Egas midagi, tuli linnatuurist loobuda ja otsustasin otsida esimese ettejuhtuva supermarketi lõunasöögi tarbeks. Kui paljudest asjadest, mis Inglismaal on veidralt ja võrreldes Eestiga teisiti, olen varasemate aastate ülevaadetes kirjutanud, siis supermarketid on sinna oluline täiendus. Siinsed supermarketid nimelt oma nimele küll kuidagi ei vasta ("market" tähendab inglise keeles turgu ehk kohta, kus kohtuvad kaupade (ja teenuste) nõudjad ja pakkujad ning "super" pärineb ladina keelest ja on tõlgituna "ülim" või "kõige kõrgem"). Mikroskoopilisele maa-alale on üritatud kokku tassida nii palju kaupa, kui vähegi mahub, mistõttu vahekäikudes kaks inimest üksteisest mööda minema kuidagi ei mahu. Nõudluspoole esindajaid peale minu küll ühtegi ei olnud ja kaubavalik oli ka kõike muud kui ülim või kõige parem. Parema puudumisel võtsin prae asemel soolase saia ja magustoiduks magusa saia ning tuli rahul olla sellegagi (tõe huvides tuleb mainida, et nälja kannatamisest on siiski asi kaugel, Triinu poputab mind nii et vähe ei ole - eile õhtul olin vaevalt uksest sisse astunud, kui põnev ja eksootiline hõrgutis nina alla pisteti ja täna hommikul küsis, kas ma mikrolaineahjust pudru väljavõtmisega saan hakkama või peab ta seda minu eest tegema).
Just jõudsin tagasi teiselt (seekord õnnestunumalt) linnatuurilt - käisin uudistamas Londoni tuntuimat pilvelõhkujat, meistriteost nimega Gherkin (käisime seal ka kahe aasta eest Tiiduga). Tegu on natuke kurgikujulise (sellest ilmselt ka nimi) hiigelõit meenutava kupliga klaastorniga. Torni autoriks ei ole keegi muu kui briti tuntuim ja tunnustatuim arhitekt sir Norman Robert Foster, kes on muuhulgas projekteerinud ka uue Wembley staadioni ja Stanstedi lennujaama.
Nii palju siis praegu võistlusvälisest miljööst. Turniir algab teadupärast laupäeval (ülehomme), aga hoian huvilisi oma tegemistega kursis kindlasti ka homme.
Huvitav!
Muide mis lennufirmaga sa Lutoni lennujaama said? Ma olen lennukiga reisides alati Gatwicki / Stanstedi kaudu tulnud-läinud.
Ja supermarketite koha pealt on sul selles suhtes õigus, et need ei ole tingimata suured ostukeskused nagu Eestis, supermarket tähendab siin pmst kauplust, kust saab üldiselt kõik olulise kätte, aga pood võib olla väike ja üht tüüpi kaupade valik nadi.
Ma ise käin rohkem suurtes supermarketites nagu ASDA ja Tesco, kuna neis hinnad odavad ;) Tescol on mõlemad, nii suured kui väiksed (Tesco Express) kauplused, kusjuures Tesco Expressid on kallimad, kuna neis lihtsalt paljud suurte Tescode odavaimad tooted puuduvad.
Muide mis lennufirmaga sa Lutoni lennujaama said? Ma olen lennukiga reisides alati Gatwicki / Stanstedi kaudu tulnud-läinud.
Ja supermarketite koha pealt on sul selles suhtes õigus, et need ei ole tingimata suured ostukeskused nagu Eestis, supermarket tähendab siin pmst kauplust, kust saab üldiselt kõik olulise kätte, aga pood võib olla väike ja üht tüüpi kaupade valik nadi.
Ma ise käin rohkem suurtes supermarketites nagu ASDA ja Tesco, kuna neis hinnad odavad ;) Tescol on mõlemad, nii suured kui väiksed (Tesco Express) kauplused, kusjuures Tesco Expressid on kallimad, kuna neis lihtsalt paljud suurte Tescode odavaimad tooted puuduvad.
Minu lemmik lennufirma on Ryanair - lihtsalt kaks kuni kolm korda odavam kui kõik teised. Kuna nad lennujaama makse maksmast ei ole huvitatud, siis on ka kasutada olevate lennujaamade arv suhteliselt piiratud - Tallinnast minnes on Luton ainuke, kuhu nad Londonis maanduvad. Siiski, päris ära lõigatud nad suurimatest lennujaamadest ka ei ole - tagasi tulen ka Ryanairiga, aga Stanstedi lennujaamast Riia kaudu.
Kirjuta kindlasti siis ka, et keda kohtad seal võistlustel. Huvitav oleks lugeda näiteks, et kui kaugele D.Kotin oma kumalahhi (täpset nime ei tea) arendamisega on jõudnud ja kas sama entusiastlikult püüab selle alaga tegelejaid värvata.
Ootaks huviga ka Mimmi kommentaari (seda eeldusel et ta ikka tuli sinna - kusagilt justkui on lubadus kõlama jäänud).
Kolmas inimene, keda ekstra välja tooks on Usain Bolt, kes käis ManU mängu vaatamas kommenteerides, et tahab ka kunagi ManUs mängida. Lisaks käis ta "Expendables2" filmi esilinastusel ja kusagil klubis plaati keerutamas ja ei soovi kuidagi Londonist veel ära minna. Üsna tõenöoliselt tuleb ka mõttemängude MM-i kaema ja ehk võtab osagi mõnelt alalt. Ilmselt sobivad talle alad, kus on kiirust vaja.
Parimat võistluseks.
Ootaks huviga ka Mimmi kommentaari (seda eeldusel et ta ikka tuli sinna - kusagilt justkui on lubadus kõlama jäänud).
Kolmas inimene, keda ekstra välja tooks on Usain Bolt, kes käis ManU mängu vaatamas kommenteerides, et tahab ka kunagi ManUs mängida. Lisaks käis ta "Expendables2" filmi esilinastusel ja kusagil klubis plaati keerutamas ja ei soovi kuidagi Londonist veel ära minna. Üsna tõenöoliselt tuleb ka mõttemängude MM-i kaema ja ehk võtab osagi mõnelt alalt. Ilmselt sobivad talle alad, kus on kiirust vaja.
Parimat võistluseks.
Et huvilistel oleks põnevam turniiri käiku jälgida, siis panen kirja umbkaudu eeldatava tulemuse kõigil üksikaladel - siis on hiljem hea näha, kus tegu õnnestumise ja kus ebaõnnestumisega.
1. päev, kamisado (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/38545/kamisado)ja Hare&Tortois (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/361/hare-tortoise)
Kamisado on uus ala, seetõttu täpseid prognoose teha on raske. Ühest küljest ta mulle väga sobida ei tohiks, kuna põhineb suures osas puhtal arvestusel ja strateegilise mõtlemise ning pika perioodi planeerimisega on seal vähe peale hakata. Teisest küljest on variantidepuu pigem pikk ja kitsas (nagu näiteks pöördkabes), mitte kiirelt laiali hargnev (nagu males), mis mulle üldiselt peaks sobima.
Jänes ja kilpkonn on küll väga vahva mäng, aga paraku ma seda kuigivõrd hästi ei oska. Supertulemust kummaltki alalt loota ei saa, kui õnnestuks saada üks enam-vähem korralik 85p tulemus, oleks juba päev kordaläinud.
Prognoos: kahe ala peale üks 82p tulemus.
2. päev, male
Üllatus-üllatus, aga male on twixti järel minu viimase aasta treeningtundide osas ilmselt teisel kohal. Pärast eelmise aasta krahhi otsustasin male käsile võtta, et sellist asja enam ei korduks ja see tähendas malealast tööd sisuliselt esmakordset viimase ligi kümne aasta jooksul. Muutsin ära kogu avangurepertuaari, otsides üllatusmomendi eesmärgil peamiselt selliseid variante, mis üldiselt vähemtuntumad. Algus oli küll raske (uute avangute ideed on kohati väga erinevad senistest), aga viimaks tundub, et asjast on siiski kasu olnud - viimased turniirid (Saaremaa Karikas ja Karksi Ratsu) on toonud vastavalt 1. ja 4. koha. Tundub, et maleline vorm oli viimati nii hea sajandi esimestel kolmel kuni neljal aastal.
Prognoos: 92 punkti
3. päev, lines of action (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/3406/lines-of-action) ja twixt (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/949/twixt)
Lines of actionis olen saanud eelnevatel aastatel 100 ja 95 punkti ning sel aastal olen teooria osas kindlasti tugevam. Maksimumtulemusest tuleb seekord aga paraku suu ilmselt puhtaks pühkida, kuna kuuldavasti on kohal selle ala suurimaid staare, endine maailmameister ja legendaarsel man vs machine matshil (tol ajal olid sellised matshid populaarsed - umbes samal ajal võitlesid males tipparvutitega Kasparov ja Kramnik) inimkonna au eest mänginud hollandlane Fred Kok. Seega ilmselt on maksimum teine koht, mis peaks andma veidi üle 90 punkti.
Twixt nagu varem mainitud on mul selleaastane leid, mida treenitud sadu tunde. Kuna viimastel aastatel on sel alal tase olnud suhteliselt madal, siis sama tendentsi jätkudes võin vabalt võidelda ka esikoha nimel.
Prognoos: mõlemalt alalt 92 punkti.
4. päev, inglise kabe (http://en.wikipedia.org/wiki/Checkers) ja pöördkabe (äraandmine inglise kabe reeglitega).
Pöördkabes pigem saan alavõidu, kui ei saa, aga sel alal annab esikoht kõigest 87 punkti kanti. Inglise kabes eelmise aasta 100 punkti kordamisele mõtet loota ei ole, erinevalt mullusest pole sel korral ka trenni tehtud.
Prognoos: 87 ja 82 punkti.
5. päev, mastermind (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/2392/mastermind)ja entroopia (http://www.mindoku.com/games/entropy)
Mastermind liigitub pokkeri sarnaste mängude alla, kus lühikesel turniiril võib peaaegu kõike juhtuda (eeldades, et kõik enam-vähem oskavad, mis mastermindi puhul ka nii on)ja seega prognoosimisel suuremat mõtet pole. Entroopias suurendab oluliselt shansse selle ala parima mängija Paco Garcia puudumine, mistõttu võib hea õnne korral võidelda kõige kõrgemate kohtade eest.
Prognoos: mastermind 60 punkti, entroopia 90 punkti.
6. päev jääb puhkuseks ja patareide laadimiseks.
7. päev, Kings Cribbage (http://www.kingscribbage.com/instructions.htm#english)
Seda olen ainult korra elus mänginud, aga kuna välja mõeldi see alles väga hiljuti (äkki eelmisel aastal), siis ilmselt on nii kõigiga. Tundub, et päris oluliselt on selles mängus siiski kaardijooksus kinni ja täringuviset ning kaarditõmmet pole ma kunagi suutnud hästi ära õppida.
Prognoos: 50 punkti.
8. päev, shacru ja azacru (http://www.pacru.com/rulesUK.pdf)
Mõlemad omapärased ja väga kõrge abstraktsuse tasemega mängud, kus väljakujunenud arusaama õigest strateegiast pole veel tekkinudki. Azacru mulle hästi meeldib, shacru mitte nii eriti (tundub igav), seega paremat tulemust ootan azacrust, kus ka eelmisel aastal osalesin (72p).
Prognoos: kahe ala peale korra 82 punkti.
9. päev, boku (ka bollox: http://www.pacru.com/rulesUK.pdf)
Üks minu eeldatavatest trumpaladest, kus kõik peale võidu oleks pettumus.
Prognoos: 100 punkti.
Kokku annaks selliselt prognoositud tulemused 466 punkti, millest enamasti on piisanud medaliks, mitte aga kullaks. Eelmisel aastal saavutas lisaks minule sellest parema tulemuse veel inglane Tim Hebbes. 466 punkti eest prognoosin hõbemedalit Ankush Khandelwali järel. Muidugi, peab arvestama, et alati võib hea õnn appi tulla (või siis halb õnn), näiteks pokkerist süllekukkuva alavõidu näol, mis tõstaks lõpptulemust hoobilt 10p võrra 476-ni, mis oleks Paco puudumisel juba väga tugev sõna kulla suunas.
Lõppu midagi ka neile, kes ootavad rohkem elu-olu ülevaadet. Eile õhtul õpetas Triinu mind sushit sööma. Võib arvata küll, et mis seal siis õpetada on - poest ostad ja sööd - aga on olemas ka õige viis söömiseks, selline mis erinevad maitseelamused maksimaalselt välja toob. Igal juhul mulle väga maitses ja ilmselt hakkan seda teinekord ostma Eestiski. Õhtul käisime ka bridžiklubis, kuid seekord mäng ei sujunud. Patserdasin korralikult (eks väsimus hakkas ka peale tulema, Eesti aja järgi kestis mäng üle südaöö) ja kuna vahepeal võis isegi Trinka mõne vea teha, siis lõpetasime alla 50% tulemusega (bridžihuvilised saavad täpsemat ülevaadet turniirist lugeda bridžiblogist www.uperkuut.blogspot.com). Täna on ilm Londoni kohta uskumatult päikeseline ja Londoni peal jalutamine oli tõeline nauding (viimane päev enne turniiri väldin trenni nagu tuld). Põhiliseks sihiks valisin seekord Londoni Toweri, mis ei olnud küll nii võimas kui loodetud (eks ümberkaudne London on lihtsalt meeletult kasvanud), kuid see-eest vägeva ajalooga.
Kindluse ehitamine algas ajaloolase Edward Rutherfurdi arvates juba William Vallutaja ajal, kes tõusis Inglismaa troonile teadupärast 1066. aastal. Ehitus kestis aastakümneid, kindlus sai 30 meetrit kõrge ning müürid kohati üle nelja meetri paksud. Toweri idee oli olla kindlus valitsejale ja vangla tema vaenlastele. Mitmete kaitsevallide ja vallikraavide tõttu olevat vangidel olnud võimatu vanglast põgeneda, vähemalt teoreetiliselt. Praktiliselt tõestas aga keegi Durhami piiskop, et põgenemine võib olla üpriski lihtne. Tegemist oli kõrgest soost pururikka mehega, kes vanglasse saabus koos teenrite ja suurte mündikottidega ning elas seetõttu kui kuninglik kass, kuna valvurid olid äraostetavad. Legendi järgi olevat piiskop ühel ööl korraldanud vägeva peo, mille käigus valvurid täis joodeti ning nood magusasti uinusid sel ajal, kui piiskop köit mööda aknast alla laskus ja läinud ta oligi.
Toweriga seonduvad vähemalt kahed sümbolid - beefeaterid ja mustad kaarnad. Beefeaterid on kuningliku ihukaitseväe tseremoniaalsed liikmed, kes valvavad Towerit alates Henry VIII valistemisajast kuni tänapäevani. Mustad kaarnad on Toweris elanud juba kes teab kui kaua ja ega nad lahkuda tohigi (sellest hoidumiseks kärbitakse neil regulaarselt tiibu) - kaarnate lahkumine toovat hukatust kogu riigile.
1. päev, kamisado (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/38545/kamisado)ja Hare&Tortois (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/361/hare-tortoise)
Kamisado on uus ala, seetõttu täpseid prognoose teha on raske. Ühest küljest ta mulle väga sobida ei tohiks, kuna põhineb suures osas puhtal arvestusel ja strateegilise mõtlemise ning pika perioodi planeerimisega on seal vähe peale hakata. Teisest küljest on variantidepuu pigem pikk ja kitsas (nagu näiteks pöördkabes), mitte kiirelt laiali hargnev (nagu males), mis mulle üldiselt peaks sobima.
Jänes ja kilpkonn on küll väga vahva mäng, aga paraku ma seda kuigivõrd hästi ei oska. Supertulemust kummaltki alalt loota ei saa, kui õnnestuks saada üks enam-vähem korralik 85p tulemus, oleks juba päev kordaläinud.
Prognoos: kahe ala peale üks 82p tulemus.
2. päev, male
Üllatus-üllatus, aga male on twixti järel minu viimase aasta treeningtundide osas ilmselt teisel kohal. Pärast eelmise aasta krahhi otsustasin male käsile võtta, et sellist asja enam ei korduks ja see tähendas malealast tööd sisuliselt esmakordset viimase ligi kümne aasta jooksul. Muutsin ära kogu avangurepertuaari, otsides üllatusmomendi eesmärgil peamiselt selliseid variante, mis üldiselt vähemtuntumad. Algus oli küll raske (uute avangute ideed on kohati väga erinevad senistest), aga viimaks tundub, et asjast on siiski kasu olnud - viimased turniirid (Saaremaa Karikas ja Karksi Ratsu) on toonud vastavalt 1. ja 4. koha. Tundub, et maleline vorm oli viimati nii hea sajandi esimestel kolmel kuni neljal aastal.
Prognoos: 92 punkti
3. päev, lines of action (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/3406/lines-of-action) ja twixt (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/949/twixt)
Lines of actionis olen saanud eelnevatel aastatel 100 ja 95 punkti ning sel aastal olen teooria osas kindlasti tugevam. Maksimumtulemusest tuleb seekord aga paraku suu ilmselt puhtaks pühkida, kuna kuuldavasti on kohal selle ala suurimaid staare, endine maailmameister ja legendaarsel man vs machine matshil (tol ajal olid sellised matshid populaarsed - umbes samal ajal võitlesid males tipparvutitega Kasparov ja Kramnik) inimkonna au eest mänginud hollandlane Fred Kok. Seega ilmselt on maksimum teine koht, mis peaks andma veidi üle 90 punkti.
Twixt nagu varem mainitud on mul selleaastane leid, mida treenitud sadu tunde. Kuna viimastel aastatel on sel alal tase olnud suhteliselt madal, siis sama tendentsi jätkudes võin vabalt võidelda ka esikoha nimel.
Prognoos: mõlemalt alalt 92 punkti.
4. päev, inglise kabe (http://en.wikipedia.org/wiki/Checkers) ja pöördkabe (äraandmine inglise kabe reeglitega).
Pöördkabes pigem saan alavõidu, kui ei saa, aga sel alal annab esikoht kõigest 87 punkti kanti. Inglise kabes eelmise aasta 100 punkti kordamisele mõtet loota ei ole, erinevalt mullusest pole sel korral ka trenni tehtud.
Prognoos: 87 ja 82 punkti.
5. päev, mastermind (http://www.boardgamegeek.com/boardgame/2392/mastermind)ja entroopia (http://www.mindoku.com/games/entropy)
Mastermind liigitub pokkeri sarnaste mängude alla, kus lühikesel turniiril võib peaaegu kõike juhtuda (eeldades, et kõik enam-vähem oskavad, mis mastermindi puhul ka nii on)ja seega prognoosimisel suuremat mõtet pole. Entroopias suurendab oluliselt shansse selle ala parima mängija Paco Garcia puudumine, mistõttu võib hea õnne korral võidelda kõige kõrgemate kohtade eest.
Prognoos: mastermind 60 punkti, entroopia 90 punkti.
6. päev jääb puhkuseks ja patareide laadimiseks.
7. päev, Kings Cribbage (http://www.kingscribbage.com/instructions.htm#english)
Seda olen ainult korra elus mänginud, aga kuna välja mõeldi see alles väga hiljuti (äkki eelmisel aastal), siis ilmselt on nii kõigiga. Tundub, et päris oluliselt on selles mängus siiski kaardijooksus kinni ja täringuviset ning kaarditõmmet pole ma kunagi suutnud hästi ära õppida.
Prognoos: 50 punkti.
8. päev, shacru ja azacru (http://www.pacru.com/rulesUK.pdf)
Mõlemad omapärased ja väga kõrge abstraktsuse tasemega mängud, kus väljakujunenud arusaama õigest strateegiast pole veel tekkinudki. Azacru mulle hästi meeldib, shacru mitte nii eriti (tundub igav), seega paremat tulemust ootan azacrust, kus ka eelmisel aastal osalesin (72p).
Prognoos: kahe ala peale korra 82 punkti.
9. päev, boku (ka bollox: http://www.pacru.com/rulesUK.pdf)
Üks minu eeldatavatest trumpaladest, kus kõik peale võidu oleks pettumus.
Prognoos: 100 punkti.
Kokku annaks selliselt prognoositud tulemused 466 punkti, millest enamasti on piisanud medaliks, mitte aga kullaks. Eelmisel aastal saavutas lisaks minule sellest parema tulemuse veel inglane Tim Hebbes. 466 punkti eest prognoosin hõbemedalit Ankush Khandelwali järel. Muidugi, peab arvestama, et alati võib hea õnn appi tulla (või siis halb õnn), näiteks pokkerist süllekukkuva alavõidu näol, mis tõstaks lõpptulemust hoobilt 10p võrra 476-ni, mis oleks Paco puudumisel juba väga tugev sõna kulla suunas.
Lõppu midagi ka neile, kes ootavad rohkem elu-olu ülevaadet. Eile õhtul õpetas Triinu mind sushit sööma. Võib arvata küll, et mis seal siis õpetada on - poest ostad ja sööd - aga on olemas ka õige viis söömiseks, selline mis erinevad maitseelamused maksimaalselt välja toob. Igal juhul mulle väga maitses ja ilmselt hakkan seda teinekord ostma Eestiski. Õhtul käisime ka bridžiklubis, kuid seekord mäng ei sujunud. Patserdasin korralikult (eks väsimus hakkas ka peale tulema, Eesti aja järgi kestis mäng üle südaöö) ja kuna vahepeal võis isegi Trinka mõne vea teha, siis lõpetasime alla 50% tulemusega (bridžihuvilised saavad täpsemat ülevaadet turniirist lugeda bridžiblogist www.uperkuut.blogspot.com). Täna on ilm Londoni kohta uskumatult päikeseline ja Londoni peal jalutamine oli tõeline nauding (viimane päev enne turniiri väldin trenni nagu tuld). Põhiliseks sihiks valisin seekord Londoni Toweri, mis ei olnud küll nii võimas kui loodetud (eks ümberkaudne London on lihtsalt meeletult kasvanud), kuid see-eest vägeva ajalooga.
Kindluse ehitamine algas ajaloolase Edward Rutherfurdi arvates juba William Vallutaja ajal, kes tõusis Inglismaa troonile teadupärast 1066. aastal. Ehitus kestis aastakümneid, kindlus sai 30 meetrit kõrge ning müürid kohati üle nelja meetri paksud. Toweri idee oli olla kindlus valitsejale ja vangla tema vaenlastele. Mitmete kaitsevallide ja vallikraavide tõttu olevat vangidel olnud võimatu vanglast põgeneda, vähemalt teoreetiliselt. Praktiliselt tõestas aga keegi Durhami piiskop, et põgenemine võib olla üpriski lihtne. Tegemist oli kõrgest soost pururikka mehega, kes vanglasse saabus koos teenrite ja suurte mündikottidega ning elas seetõttu kui kuninglik kass, kuna valvurid olid äraostetavad. Legendi järgi olevat piiskop ühel ööl korraldanud vägeva peo, mille käigus valvurid täis joodeti ning nood magusasti uinusid sel ajal, kui piiskop köit mööda aknast alla laskus ja läinud ta oligi.
Toweriga seonduvad vähemalt kahed sümbolid - beefeaterid ja mustad kaarnad. Beefeaterid on kuningliku ihukaitseväe tseremoniaalsed liikmed, kes valvavad Towerit alates Henry VIII valistemisajast kuni tänapäevani. Mustad kaarnad on Toweris elanud juba kes teab kui kaua ja ega nad lahkuda tohigi (sellest hoidumiseks kärbitakse neil regulaarselt tiibu) - kaarnate lahkumine toovat hukatust kogu riigile.
Aitäh ülevaadete eest nii eluolust kui mängukavast. Nüüd on tõesti väga hea edasist võistluse käiku jälgida. Kamisadot pole ma mänginud, aga Jänes ja kilpkonn on väga lõbus. Kui muud ei saa, siis loodan, et nalja ikka saab. Ja pöidlad on juba pihus!
Pihel
Pihel
Järgmise aasta suhtes mõtlen küll, et võiks mingi rendžumängijate seltskonna kokku ajada ja Londonisse tulla. Siis saan ennast Sulle bridžipartneriks pakkuda, kui Sul jälle vaja.
Aga esialgu edu tänavusel üritusel!
Aga esialgu edu tänavusel üritusel!
Mul on olnud õnn kahtede viimaste olümpiamängude puhul vahetult pärast mänge olümpiaküla näha (Pekingis sai seal ka elatud). Pekingi mängude järel sai osaletud esimestel IMSA mängudel bridžis ja sellest alates võtsime oma bridžitiimiga kasutusele mõiste "hiina tõenäosus", millega tähistasime olukorda, kus matemaatiliselt väga ebatõenäolised sündmused vägisi toimuma kipuvad. Eile õhtul selgus, et hiina tõenäosus kummitab mind senini.
Eilsest vahetasin öömaja ja jätsime Triinu ning Enricoga hommikul hüvasti, kuna nad pidid pärast tööd minema veel Enrico õega kokku saama ja ma plaanisin enne pimedat liikuma hakata, kuna minna oli oma pooleteist kuni kahe tunni jagu. Õhtul teel teisele poole Thamesi jõge, kus Harri & Co elavad, jalutasin mööda Regent Streeti ja nautisin pea kohal lainetavat tohutut riigilippude merd, mis kuidagi lõppeda ei tahtnud (ilmselt olümpia ajast jäänud), kui äkki jalutasid mulle vastu ei keegi muu kui Triinu ja Enrico! Matemaatikud, keegi teab, kui tõenäoline see on? Kui ma nüüd ei eksi, siis oli see Terry Pratchett, kellelt pärineb kuulus lause, et tõenäosus üks miljonist realiseerub 50% juhtudest - tundub järjest enam, et see võib isegi tõsi olla. Igal juhul on see hea lugu rääkida, kui keegi nimetab Londonit suurlinnaks.
Minu uus elukoht asub praktiliselt täiesti kesklinnas, Thamesi jõi ääres (jõge ületades on kõige lähem Victoria sild). Vahetus läheduses on tohutusuur vaateratas Londoneye, nii et koha ülesleidmisega probleeme ei teki. Korter on suur - kolm hiiglaslikku tuba pluss köök. Tegu ongi eestlaste korteriga, lisaks Harrile elavad siin veel Marko ja Marielle (viimases nimes pole 100% kindel). Kuna viimased kaks on hetkel Eestis, siis on ruumi küll ja enamgi veel.
Kahetunnine ajavahe Eesti ja Suurbritannia vahel tundub küll väike, aga annab siiski tunda. Eile õhtul tikkus juba valges väsimus peale ja kui kella vaatasin, näitas see südaööd (Eesti aja järgi). Sättisin siis rõõmsalt magama, aga äkki turgatas, et kohalik aeg on alles 10, ühesõnaga nii vara magama kerida oleks natuke piinlik. Hoidsin ennast veel tund-poolteist üleval Marko riiulilt leitud pokkerimatemaatika raamatuga, mis oli väga põnev.
Mis puudutab Tiidu mainitud The Expendables 2 filmi, siis selle reklaamtahvlid ripuvad siin üleval kõikjal. Ei saa salata, et on minulgi vastupandamatu soov seda filmi vaatama minna ja vahetult enne ärasõitu mainisin seda Karmenile, kes aga teatas, et selliseid filme, mida ainult lapsed ja rumalad mehed vaatavad, ei tule ta vaatama enne viimse päeva laupäeva. Üleeile järjekordse reklaamtahvli ees otsustasin Triinult uurida, kas Karmeni seisukoht on erandlik või naiste puhul tüüpiline. Selgus, et Triinul Enricoga on umbes sama seis - Enrico oli teda kutsunud, aga Triinu kategooriliselt keeldunud ja nii tuli vaesel Enricol üksi käia. Ilmselt on naistel filmide osas ikka mingisugune kõrgem maitse, millest mehed aru ei saa. Nende meelest on aeglased ja sügavad filmid head ja kiired ning põnevad lamedad. Põhimõtteliselt ma saan aru küll, et nii The Expendables, Rocky kui Die Hard pole muud kui tapmine ja tagaajamine, kus süžee puudub, aga sellised ju filmid olema peavadki (võibolla peaks tegema Martenile ettepaneku Vinti sellekohane küsitlus üles panna)! Oleks minu teha, siis ma jagaks kõik Oscarid Terminaatori ja Rambo vahel ära.
Mõttespordi olümpiaad ja koos sellega mitmevõistluse MM on nüüdseks juba alanud (Eesti aja järgi kell 12 oli avamine), mina liitun teadupärast teiselt alalt kell 14.15 (meie aja järgi 16.15). Kuna päevad on pikad, siis ilmselt saavad postitused olema edaspidi lühemad, aga üritan midagi kirja panna iga sessiooni lõppedes.
Eilsest vahetasin öömaja ja jätsime Triinu ning Enricoga hommikul hüvasti, kuna nad pidid pärast tööd minema veel Enrico õega kokku saama ja ma plaanisin enne pimedat liikuma hakata, kuna minna oli oma pooleteist kuni kahe tunni jagu. Õhtul teel teisele poole Thamesi jõge, kus Harri & Co elavad, jalutasin mööda Regent Streeti ja nautisin pea kohal lainetavat tohutut riigilippude merd, mis kuidagi lõppeda ei tahtnud (ilmselt olümpia ajast jäänud), kui äkki jalutasid mulle vastu ei keegi muu kui Triinu ja Enrico! Matemaatikud, keegi teab, kui tõenäoline see on? Kui ma nüüd ei eksi, siis oli see Terry Pratchett, kellelt pärineb kuulus lause, et tõenäosus üks miljonist realiseerub 50% juhtudest - tundub järjest enam, et see võib isegi tõsi olla. Igal juhul on see hea lugu rääkida, kui keegi nimetab Londonit suurlinnaks.
Minu uus elukoht asub praktiliselt täiesti kesklinnas, Thamesi jõi ääres (jõge ületades on kõige lähem Victoria sild). Vahetus läheduses on tohutusuur vaateratas Londoneye, nii et koha ülesleidmisega probleeme ei teki. Korter on suur - kolm hiiglaslikku tuba pluss köök. Tegu ongi eestlaste korteriga, lisaks Harrile elavad siin veel Marko ja Marielle (viimases nimes pole 100% kindel). Kuna viimased kaks on hetkel Eestis, siis on ruumi küll ja enamgi veel.
Kahetunnine ajavahe Eesti ja Suurbritannia vahel tundub küll väike, aga annab siiski tunda. Eile õhtul tikkus juba valges väsimus peale ja kui kella vaatasin, näitas see südaööd (Eesti aja järgi). Sättisin siis rõõmsalt magama, aga äkki turgatas, et kohalik aeg on alles 10, ühesõnaga nii vara magama kerida oleks natuke piinlik. Hoidsin ennast veel tund-poolteist üleval Marko riiulilt leitud pokkerimatemaatika raamatuga, mis oli väga põnev.
Mis puudutab Tiidu mainitud The Expendables 2 filmi, siis selle reklaamtahvlid ripuvad siin üleval kõikjal. Ei saa salata, et on minulgi vastupandamatu soov seda filmi vaatama minna ja vahetult enne ärasõitu mainisin seda Karmenile, kes aga teatas, et selliseid filme, mida ainult lapsed ja rumalad mehed vaatavad, ei tule ta vaatama enne viimse päeva laupäeva. Üleeile järjekordse reklaamtahvli ees otsustasin Triinult uurida, kas Karmeni seisukoht on erandlik või naiste puhul tüüpiline. Selgus, et Triinul Enricoga on umbes sama seis - Enrico oli teda kutsunud, aga Triinu kategooriliselt keeldunud ja nii tuli vaesel Enricol üksi käia. Ilmselt on naistel filmide osas ikka mingisugune kõrgem maitse, millest mehed aru ei saa. Nende meelest on aeglased ja sügavad filmid head ja kiired ning põnevad lamedad. Põhimõtteliselt ma saan aru küll, et nii The Expendables, Rocky kui Die Hard pole muud kui tapmine ja tagaajamine, kus süžee puudub, aga sellised ju filmid olema peavadki (võibolla peaks tegema Martenile ettepaneku Vinti sellekohane küsitlus üles panna)! Oleks minu teha, siis ma jagaks kõik Oscarid Terminaatori ja Rambo vahel ära.
Mõttespordi olümpiaad ja koos sellega mitmevõistluse MM on nüüdseks juba alanud (Eesti aja järgi kell 12 oli avamine), mina liitun teadupärast teiselt alalt kell 14.15 (meie aja järgi 16.15). Kuna päevad on pikad, siis ilmselt saavad postitused olema edaspidi lühemad, aga üritan midagi kirja panna iga sessiooni lõppedes.