Tuhande turniirid
Loetud 313 kasutaja poolt
teiste laudadega peaks võrdlus lahus olema kui mul ei ole võimalik tihi võtta ja teises samuti aga siis saab otsustavaks palju võitja välja mängib --on nii
Oletame, et kahel laual pakuti 140, kahel laual 160, kahel laual 180. Tehti risti trump. Kolmel juhul saadi kaitses 51, kolmel juhul 62.
Tulemused seega:
140, 51, 0
140, 62, 0
160, 51, 0
-160, 62, 0
-180, 51, 0
-180, 62, 0
See, kas saadi 62 või 51, sõltus peamiselt kolmandast mängijast -- kellele ta oma ässa viskas.
Vaatame teise mängija punkte:
üldiselt peaks 62 olema parem, kui 51, kui pakkumine oli sama -- see kehtib 140 ja 180 korral.
Paraku kehtib 160 korral vastupidine -- 62 tundub halvem, kui 51.
See kas, 62 on parem kui 51, sõltub pakkumise suurusest. Ehk teisisõnu: kaitsja punktid sõltuvad pakkumise suurusest.
Tulemused seega:
140, 51, 0
140, 62, 0
160, 51, 0
-160, 62, 0
-180, 51, 0
-180, 62, 0
See, kas saadi 62 või 51, sõltus peamiselt kolmandast mängijast -- kellele ta oma ässa viskas.
Vaatame teise mängija punkte:
üldiselt peaks 62 olema parem, kui 51, kui pakkumine oli sama -- see kehtib 140 ja 180 korral.
Paraku kehtib 160 korral vastupidine -- 62 tundub halvem, kui 51.
See kas, 62 on parem kui 51, sõltub pakkumise suurusest. Ehk teisisõnu: kaitsja punktid sõltuvad pakkumise suurusest.
Viga eelmises postituses. Õigem oleks:
Vaatame kolmanda mängija punkte:
üldiselt peaks 62 olema halvem, kui 51, kui pakkumine oli sama -- see kehtib 140 ja 180 korral.
Paraku kehtib 160 korral vastupidine -- 62 tundub parem, kui 51.
Vaatame kolmanda mängija punkte:
üldiselt peaks 62 olema halvem, kui 51, kui pakkumine oli sama -- see kehtib 140 ja 180 korral.
Paraku kehtib 160 korral vastupidine -- 62 tundub parem, kui 51.
/See kas, 62 on parem kui 51, sõltub pakkumise suurusest. Ehk teisisõnu: kaitsja punktid sõltuvad pakkumise suurusest./
Tähtsam võrdlusmoment ikka see, et kas see pakkumine mängiti täis või mitte . Piltlikult viskasid ära ässa 2 positsiooni mehele, kes sai lisaks ässala ka head punnid. Neid näiteid palju, kus peaks kalkuleerima, kumb kasulikum: kas aidata teist kaitsjat või lasta hoopis pakkujal täis mängida. Tavatuhandes selle koha pealt asi lihtsam; turnal ja jaotuse keskel polegi tihti võimalik välja arvutada, kumb kasulikum. Seda vist raske programmiliselt teostada, aga mingid boonused võiks ju olla roomamisel kaitsajale 1.tihi võtmisel ja lisapunnid ka n.ö nõrgemale kaitsjale kui suudetakse pakkumine miinusesse ajada
Tähtsam võrdlusmoment ikka see, et kas see pakkumine mängiti täis või mitte . Piltlikult viskasid ära ässa 2 positsiooni mehele, kes sai lisaks ässala ka head punnid. Neid näiteid palju, kus peaks kalkuleerima, kumb kasulikum: kas aidata teist kaitsjat või lasta hoopis pakkujal täis mängida. Tavatuhandes selle koha pealt asi lihtsam; turnal ja jaotuse keskel polegi tihti võimalik välja arvutada, kumb kasulikum. Seda vist raske programmiliselt teostada, aga mingid boonused võiks ju olla roomamisel kaitsajale 1.tihi võtmisel ja lisapunnid ka n.ö nõrgemale kaitsjale kui suudetakse pakkumine miinusesse ajada
Jah, täna sõltuvad kaitsja punktid pakkumise suurusest aga kas see on õige?
Raba, me räägime üksteisest mööda.
Mina väidan, et 4) ei saa kehtida. See näide 6 laua kohta on toodud ainult väite 4) ümberlükkamiseks.
Sinu argument on, et 1) ja 3) on rohkem tähtsad, kui 4). Selle koha pealt olen sinuga nõus.
Meikop, praeguses süsteemis sõltuvad kaitsja punktid pakkumise suurusest *liiga palju*.
Seda sõltuvust saab vähendada, kui kasutada teist punktiarvestust, aga seda ei saa nulli viia (ehk sõltumatuks muuta).
Näide:
220 0 0
200 0 0
120 0 0
Turniiripunktid on vastavalt:
100 0 0
50 50 50
0 100 100
Parem oleks, kui iga laud jagaks omavahel ära 150 punkti:
100 25 25
50 50 50
0 75 75
Näeme, et kaitsja punktid sõltuvad endiselt pakkumisest, aga poole vähem.
Võiks kasutada ka punktiarvestust, mis ei teisenda tulemusi kohapunktideks, vaid normeerib positsiooni/laua kaupa:
40 -20 -20
20 -10 -10
60 30 30
Näeme, et kaitsjad saavad -20..30 sõltuvalt sellest, kui palju nende lauas pakuti. See võib tunduda ebaaus, aga minu arvates on siin lihtsalt õnnefaktor.
Kui tulemusi natuke muuta:
-220 1 0
200 1 0
120 1 0
Nüüd oleks normeeritud punktid:
-253 126 126
167 -83 -83
87 -43 -43
Näeme, et see kaitsja, kes enne sai suurima miinuse, saab nüüd suurima plussi (-20 asemel 126). Seega on esialgne suurem miinus õigustatud, sest hea mängu/õnne korral premeeritakse teda suurema plussiga.
Mina väidan, et 4) ei saa kehtida. See näide 6 laua kohta on toodud ainult väite 4) ümberlükkamiseks.
Sinu argument on, et 1) ja 3) on rohkem tähtsad, kui 4). Selle koha pealt olen sinuga nõus.
Meikop, praeguses süsteemis sõltuvad kaitsja punktid pakkumise suurusest *liiga palju*.
Seda sõltuvust saab vähendada, kui kasutada teist punktiarvestust, aga seda ei saa nulli viia (ehk sõltumatuks muuta).
Näide:
220 0 0
200 0 0
120 0 0
Turniiripunktid on vastavalt:
100 0 0
50 50 50
0 100 100
Parem oleks, kui iga laud jagaks omavahel ära 150 punkti:
100 25 25
50 50 50
0 75 75
Näeme, et kaitsja punktid sõltuvad endiselt pakkumisest, aga poole vähem.
Võiks kasutada ka punktiarvestust, mis ei teisenda tulemusi kohapunktideks, vaid normeerib positsiooni/laua kaupa:
40 -20 -20
20 -10 -10
60 30 30
Näeme, et kaitsjad saavad -20..30 sõltuvalt sellest, kui palju nende lauas pakuti. See võib tunduda ebaaus, aga minu arvates on siin lihtsalt õnnefaktor.
Kui tulemusi natuke muuta:
-220 1 0
200 1 0
120 1 0
Nüüd oleks normeeritud punktid:
-253 126 126
167 -83 -83
87 -43 -43
Näeme, et see kaitsja, kes enne sai suurima miinuse, saab nüüd suurima plussi (-20 asemel 126). Seega on esialgne suurem miinus õigustatud, sest hea mängu/õnne korral premeeritakse teda suurema plussiga.
kõik pakutud versioonid ikka liiga keerulised
[i]postitas Tompson[/i]
kõik pakutud versioonid ikka liiga keerulised
kõik pakutud versioonid ikka liiga keerulised
Mängimise ajal pole see ju tähtis.. :D Ega me seda ju ka ei tea, kuidas kalkulaator nii kiiresti ruutjuuri arvutab või 6-kohalisi arve korrutab-jagab, peaasi, et vastus õige; siinse arutelu põhjal siis- õiglane.
Mängu põhimõtted on ju ikka samad, aga teatud n.ö kriitiliste valikute olukorras peaks tavamängija saama kiiremini aru, kuidas kasulikum käituda. Üldiselt tekkivad ju suuremad punktikonfliktid jaotustes,kus kahel mängijal on paarid enne "floppi" käes. Praeguses süsteemis tundub, et kasulik on jääda kaitsja rolli, kui näed oma kaartide põhjal vastase potentsiaalset trumpi, sul on sellest mastist "võtja" ja enda paar on enam-vähem kaitstud. Sõltub veel paljudest asjaoludest, kuid kui nii enam-vähem kindel pakkumise võitja lepingu rikkumine, siis pole mõtet hakata enda käe maksimumi taga ajama.
Sama on ju ka tegelikult tavatuhandes, sõltub ainult tabeliseisust ja sellest , kes 1000-le lähemal või botškas jne. Turniirituhandes on lihtsalt ainult 11 jaotust ja iga väljamängu punktide osa on suurema kaaluga. 1 vale otsus määrab võib-olla terve mängu saatuse, samas võid tavatuhandes tulla n.ö tuulest ja näiteks, 900 punktise vahe tasa teha...
Lahenduste otsimise protseduur ei peagi lihtne olema..
Panen kirja põhimõtted, millest lähtudes võiks punktiarvestuse turniiridel koostada.
1. Ükski laud ei saa mängida "paremini" mõnest teisest lauast. Ehk teisisõnu, iga laua 3 mängijat jagavad omavahel kindla arvu turniiripunkte.
2. Ükski kaardikomplekt ei ole "parem", kui mõni teine kaardikomplekt. Ehk teisisõnu, kui liita positsioonide kaupa sama jaotuse turniiripunktid, on tulemuseks kolm võrdset summat.
3. Iga tihipunkt loeb. Ehk teisisõnu, kui kõigi ülejäänud (3*laudade arv - 1) mängija tihipunktid jäävad samaks, aga mina kogun (näiteks) 100 asemel 120, siis ma saan 20 turniiripunkti rohkem.
Kas need omadused kehtivad saskuturniiridel:
1. Jah, iga laua 4 mängijat jagavad 200 punkti
2. Jah (ümardusvea täpsusega)
3. Ei, seal arvestatakse kohapunkte. Kui kõik teised saavad E:2, siis pole vahet, kas ma saan E:3 või E:4, kumbki on ikka 100.
Kas need omadused kehtivad maleturniiridel:
1. Jah, iga laua 2 mängijat jagavad 2 punkti
2. Ei. Võib juhtuda, et kõigil laudadel võidavad selles voorus mustad. Seal eeldame, et kummalgi on "sama head kaardid" (st algpositsioon on võrdne).
3. Ei saa selliselt võrrelda.
Märkus: Punkti 3 võib asenedada punktiga 3a järgnevalt.
3a. Iga punkt loeb. Kui ühel laual saadakse tulemused 100 A B ja teisel laual 120 A B, siis 120 saab 20 turniiripunkti rohkem, kui 100.
Kelle jaoks aritmeetika keeruline ei ole, see võib veenduda, et punktid 1, 2 ja 3a kehtivad varasemate postituste näidetes.
1. Ükski laud ei saa mängida "paremini" mõnest teisest lauast. Ehk teisisõnu, iga laua 3 mängijat jagavad omavahel kindla arvu turniiripunkte.
2. Ükski kaardikomplekt ei ole "parem", kui mõni teine kaardikomplekt. Ehk teisisõnu, kui liita positsioonide kaupa sama jaotuse turniiripunktid, on tulemuseks kolm võrdset summat.
3. Iga tihipunkt loeb. Ehk teisisõnu, kui kõigi ülejäänud (3*laudade arv - 1) mängija tihipunktid jäävad samaks, aga mina kogun (näiteks) 100 asemel 120, siis ma saan 20 turniiripunkti rohkem.
Kas need omadused kehtivad saskuturniiridel:
1. Jah, iga laua 4 mängijat jagavad 200 punkti
2. Jah (ümardusvea täpsusega)
3. Ei, seal arvestatakse kohapunkte. Kui kõik teised saavad E:2, siis pole vahet, kas ma saan E:3 või E:4, kumbki on ikka 100.
Kas need omadused kehtivad maleturniiridel:
1. Jah, iga laua 2 mängijat jagavad 2 punkti
2. Ei. Võib juhtuda, et kõigil laudadel võidavad selles voorus mustad. Seal eeldame, et kummalgi on "sama head kaardid" (st algpositsioon on võrdne).
3. Ei saa selliselt võrrelda.
Märkus: Punkti 3 võib asenedada punktiga 3a järgnevalt.
3a. Iga punkt loeb. Kui ühel laual saadakse tulemused 100 A B ja teisel laual 120 A B, siis 120 saab 20 turniiripunkti rohkem, kui 100.
Kelle jaoks aritmeetika keeruline ei ole, see võib veenduda, et punktid 1, 2 ja 3a kehtivad varasemate postituste näidetes.
mina pooldan seda