Kas pokker on mõttesport?

iga tegevus siin maamunal nõuab mõtlemist. Alustades Malega kus juhuse osakaal on tõesti minimaalne (teed vale käigu välgus ja kaotad algajale)- % ca 1 õnnel. Seejärel Pokker, kus ühe turniiri jooksul võib tõesti juhtuda peaaegu mida iganes (teoreetiliselt saab pime ahv ka iga käega nuppe lükates lühikese turka kinni panna)- õnne % lühiajaliselt ebaselge, aga pikas perspektiivis nullilähedane. Ning lõpetades "reis ümber maailma" mõnitajatega - Olen valmis teist suvalise välja kutsuma 100 mängus (peaks tõenäosuse suht paika loksutama) reis ümber maailma ja kaotuse puhul maksma kihlveo kinni 3:1 alates 1000€ panustega- õnne osakaal ühes mängus väga suur ent 100 kohta nullilähedane (küll suurem kui pokkeris). P.S. Olen kuulnud, et "Kivi-paber-käärid" lühikese MMV ajaloo vältel on üks vana tulnud juba 2x maailmameistriks - kuigi ühe käeraputamise lõikes on õnne osakaal pea 100%. Teatavasti selgitatakse seal parem 15-st ja juba suudavad helgemad pead vastase temperamendist järeldusi teha!!

Samamoodi nagu sa mind kabes võitsid, võin ma sind võita entroopias. Sellepärast sa ei saagi kindel olla, et sa 10 mängu järjest võidad. Aga kuna sa õnnemängur juba oled, siis ilmselt sa oledki harjunud selliste diilidega. Vahest võidad, vahest kaotad - pikas perspektiivis muidugi tuled plussi, sest eks pokker on ju populaarne ala ja paljudel kannatust pole, need kaotavadki raha just sellistele kes seda elukutsena võtavad. Kahju on aga et sa sellist nn. lüpsmist nimetad mõttemänguks.
Mina olen aga aus tööinimene ja ma ei pane oma raha igale poole sinna vahele, kuhu pole vaja.

Vale käigu tegemine välkmales ei ole juhus !!See on ju valearvestus!

... "lüpsmist"- mis alal nimelt (entroopias või pokkeris)? Oled minu kommentaaridest teema pealkirja kohta veidi erinevalt (minu väidetest) aru saanud. Teksti iva oli selles, et mõttespordiks kvalifitseeruvad alad otsustaja suva järgi (kuna erinevates mängudes on lühiajalise õnne % erinev). Ei ole olemas ühest kriteeriumit selle määratlemiseks - see oligi kogu minu saaga motiiv. Lihtsalt ei soovinud et ühtegi mängu alavääristataks siin teemas. Samuti tunduvad sinu kommentaaridest Tiit hoopis läbi kumavat kibestumisnoodid või miks muidu lehe admin halvustab ühe inimese tööd (ala millega inimene teenib perele elatist vist kvalifitseerub tööks?). Muide kui võid ütle siin välja millist tööd ise teed ja ma leian sealt kindlasti õnnemängu sugemeid... Ja kuda pagana pihta on minu puhul tegemist õnnemänguriga kui ma aastaid tegelen matemaatiliselt positiivse ootusega tegevusega???

Nimetagem seda kuidas tahame,aga mängu tulemust muudab see siiski juhuslikult kuna me ei soovinud ilmselgelt sinna käia (Rf3-f5 näiteks) ja tänu sellistele käikudele võib oluliselt nõrgem mängija saada punkte aeg-ajalt. Ning see kvalifitseerub võitnud poole poolt vaadatuna õnne alla.

Aga just seda ma oma esimeses postituses väitsingi, et iga ühe suhtes on see erinev. Ma ei saa aru miks sind häiris mu lause, et viimaste nuppude tuleku järjekord entroopias mõjutab lõppskoori - ja et kohe hämmeldusse ajas ja oli kohe vaja hakata siin ülbitsema, et davai paneme raha vahele ja näed, et sa saad haledalt pähe jne jne. Seega ise sa alustasid seda.

Ja mu eriala ei puutu siinkohal arutamisele. Olen seda koolis aastaid õppinud ja kooli lõpetanud ning ei huvita see kui keegi püüab vägisi sealt õnnemängu sugemeid välja otsida. Arvan, et inseneriteadus on piisavalt aus eriala.

kas raha või raha teenimise võimalus on oluline kriteerium mängu MÕTTEmänguks kuulutamise jaoks?

kas MÕTTEmängux kuulutamise jaox on vaja kriteeriumit?

arvan et kui Mõttespordi Liit kui selline juba on loodud siis teatud enesemääratlemine või lahtimõtestamine on loomulik osa protsessist. Miks oleks üldse vaja luua midagi millel pole mingeid piire või ühist arusaamist?

kas näiteks jalgpall või hobuste võiduajamiste ennustusvõistlus on mõttesport? kahtlemata seal ju toimub mõttetegevus... või siis näiteks sõnade tagurpidi lugemine, või ikebana või kudumine või...

kui näiteks Eesti Heegeldamise Liit tahab astuda Mõttespordi Liidu liikmeks siis on ju vaja otsustada kas võtta neid või ei? ja otsus peab vist põhinema mingitel kriteeriumitel? või võetakse vastu kõik kes ainult tahavad?

tegelikult tahtsin natuke arutleda juhuslikkuse üle.
kust ta üldse tekib?

lihtsamal juhul mündiviskamisest (2 eri varianti)
kivi-käärid-paber (3 varianti)
täringuvise (6 varianti)
viking loto numbri äraarvamine (48 varianti)
kaardi tulek kaardipakist (52 varianti)
---
variantide arvukuse suurendamiseks kasutatakse sageli mitut ühikut korraga - 5 täringut, 6 lotonumbrit, 5, 7 või 8 kaarti jne. loomulikult on ka see lihtsate korrutus- ja jagamistehete abil lihtsalt välja arvutatav (kombinatoorika).

kujundlikult võib mõelda et variantide arv on nagu ruumi üks mõõde, valikute arv annab teise mõõtme ja me saame nii tõenäosusliku pinna. suurendades mõlemat arvu saame me üha suurema pinna. äraarvatud viking loto võidunumber on sel pinnal 1 punkt, pokkeris mast või maja või mastirida aga moodustavad teatud piiratud pinnalaotuse.

ja kui nüüd minna kujundlikkusega edasi siis kas on sel laotusel ka kolmas mõõde?
mulle tundub et on, vähemalt osades mängudes. nimelt panuste tegemine (olgu selleks mõõtühikuks raha või punktid vms). pokkeris on see mõõde eriti hästi välja arenenud, nardõ/backgammon'is (triktrak või kuidas teda veel kuskil kutsutakse) vähem, seal võimalus ainult panuseid duubeldada 64ni; siis reis ümber maailmas praktiliselt üldse mitte.
ka bridž on selles mõõtmes küllalt laiaskaalaline mäng.