tulnukad
Loetud 140 kasutaja poolt
veider, enamus planeet,,maa,, elanikest usub jumalasse, keda pole keegi näinud, aga ufodesse mida on palju nähtud ja kirjeldatud ei usuta.
Esimesed inimkonnalt pärit raadiolained, pidavat olema jõudnud, esimeste tähtedeni. Aga need on üle nelja valgusaasta kaugusel. Võibolla on kunagi tõesti olemas inelligentne valguskera. Selline oleks ainus ülikiire valguskiirusel liikuv suhtlemisvahend. Kui suudetakse allutada sirgjoones liikuv valguskiir ringlevale seaduspärasusele.Ehk siis lukustada meeletu hulk valgusenergiat ühte kerasse. Nagu keravälk elektri puhul. Liigub ju elektergi sirgjooneliselt mingil määral kui välku lööb.
Inimene usub seda, mida näeb ja tunneb!
Mask, kuidas sa siis jumalasse usku põhjendad, kui usub seda mida nt näeb?
Tundmisega. Proovi ühte pidi ja siis proovi teistpidi. Soovitavalt nii et oleks teada saadev tõenäosus suurem. Alati jõuad enda jaoks rahuldava tulemuseni.
lihtsam on tulnukatesse uskuda, see rohkem reaalne!
Ma ei mäleta, kas see oli Aguino Thomas või mõni muu mõtleja, aga üks kindel põhjendus oli põhjus-tagajärg teooria. Piljardi kuul sai tõukke teisest piljardi kuulist, et auku kukkus ja see teine piljardikuul sai piljardikiist tõuke, mis oli mängija jõu rakenduse tulemus.
Nii oli ka planeedi Maa tekkimise lugu - kõik sai alguse suurest paugust, aga millest sai alguse suur pauk?
Nii oli ka planeedi Maa tekkimise lugu - kõik sai alguse suurest paugust, aga millest sai alguse suur pauk?
jah, kui on olemas aine või isegi antiaine, siis on sellest tulenevalt nii mõndagi võimalik luua, kaasa arvatud nn ufod, aga millest tekkis aine, see jääbki mõistatuseks
Ehk tekivad aine kvargid või prootonid ja seejärel molekulid näiteks lõputu tühjuse( unuversumi ookiani vastastiku hõõrdumise, kiirguse tagajärel), sest see lõputu tühjus ei olegi väidetavalt tühjus, vaid sisaldab siiski iga kuupkilomeetri sees mingisugust ainemassi, ühtlaselt üle terve universumi, mis peakski olema esimene meile nähtav ja arusaadav aineosake.
Kuidas ta sinna tekib? Müstilise tühjuse, mis omab siiski massi, tegevuse tagajärel. Ainuke seletus võiks olla sarnane välgu tekkimisega pilvedes, sest välk on elekter ja seega liikuvad elektronid, prootonid. Ühesõnaga aine, mis ei ole apsoluutselt sarnane keskonnale, milles ta tekkis. Väljaarvatud see, et ta on aine. Võibolla tekib siis aineosake meile nähtamatute masside, liikumiste ja tundmatute protsesside tagajärel, kuid üks on ilmselt selge. Ta ei teki kohe valmis galaktikana vaid väikese aineosakesena.
Seega, kui on seletatav esimese aineosakese tekkimine siis
Ülejäänud on juba seletatav, ahelreaktsioon. Näiteks vesi pidavat tekkima teatud kaugusel tähest. Tähest eraldunud aineosakeste jõudmisel tähesüsteemi ääremaadele.
Teiseks. Kui on teada galaktika, tähe või mõne teise liikuva taevakeha liikumiskiirus ja universumi ainemassi tihedus. Saaks arvutada välja, kui palju kulub aega, täiesti nullist, et tekiks mingisugune suurema massiga objekt. Näiteks galaktika. Välistada, et alguses ei saanud liikuv ja aineosakesi koguv keha kohtuda teiste suuremate kehadega, kui ta ise vaid üleüldise ainemassi suurenedes, selline tõenäosus, pidevalt suureneb. Teisalt võis olla tühjuse massi tihedus mõnelpool suurem ja ka aine tekkimine natuke kiirem, suuremal hulgal, tiheduselt. Ehk siis tumeda aine pilves.
Väide siis selline: Tühjuse massi, mis ei ole tühjus vaid on tume aine, mille hõõrdumise tagajärel tekkinud aineosake ning väga paljude aineosakeste ühinemise tagajärel tekib suurem mass. Kivid, meteoriidid, komeedid, planeedid, tähed, galaktikad. Ning sellise loogilise seletuse eksisteerimisel võiks oletada, et tume nähtamatu aine, mis omab siiski massi toodab ainet siiamaani, sest tähed ega must auk ei saa ainet toota vaid nad kulutavad ja teisendavad seda. Teisalt ei saa suurt pauku, kui sellist täiesti välistada, sest ainele meeldib kokku koguneda ja seejärel suurte pingete kuhjudes siiski laiali lennata, kuid suureks pauguks peaks olema juba olemas mingisugused suuremad ainejõud koondunud.
Ning kui on fikseeritud 13 miljardi valgusaasta kaugusel olevaid galaktikaid, mis on meie galaktika vanused siis kõigi eelduste kohaselt võis kuluda selle galaktika tekkimiseks ühest aineosakesest ühinemisel teistega, miljardeid aastaid või kohtus ta teise galaktikaga, mille tekkimiseks pidi ikkagi kuluma miljardeid aastaid. Mis seab omakorda kahtluse alla universumi kindla vanuse. Tõstes esile aine tekkimise eluloo ja muutumise teisteks vormideks.
Seega antud teoorja kohaselt tekib aineosake tumedast ainest. Ühineb teistega, kuni muutub liikuvaks aineosakesi korjavaks objektiks. Kasvab planeedi suuruseks. Tekivad suuremad magnetjõuväljad. Algavad suuremate objektide kokkupõrked, tekivad orbitaalsed kaaslased, kuni tekib kümnendiku päikese suurune objekt. Algab üleüldine põlemine, millest saavad alguse kõik imelised sündmused ja keemilised protsessid, mis kujunevad järjest suuremaks ja suuremaks. Kujuneb lõpuks galaktika, mis liigub universumis kiirusega 0,002 valguskiirusest ja korjab kokku kõik teele jäävad suuremad ning väiksemad aineosakesed, kuni kohtub teise omasugusega.
Samuti võib eeldada, et päikesesüsteemi äärealadel tekib ainet juurde, mis koguneb sinna universumist teele jäänud osakestest ja päikesetuulega päikeselt lahkunud osakeste kuhjumisena. Tekitades sinna hulga meteoriidi massi, mis võiks olla uue tulevase päikese süsteemi algmaterjal. Kümnete miljardite aastate pärast. Luues võimaluse uueks 25 miljardi aastaseks tsükliks, sest sellise massi kriitilise piiri ületamine, päikese suhtes või tema tegevusest hoolimata peaks kokku kogunema hakkama, kui päikesega endaga midagi ei juhtu. Lisaks veel Päikesesüsteemi välised mõjutused, mis ei pruugi lasta asjaoludel nii kaugele, sekkumiseta kulgeda. Sellist hetke on aga universumist raske tabada, sest selleks ajaks on ilmselt täht kustunud, tabamuse saanud või plahvatanud, mis ei takista aga uuel tsüklil algamast.
Seega siis aine tootjaks peaks olema, midagi veel suuremat ja hõredamat, kui aine ise ehk tume nähtamatu aine, mis ei kogune kokku nii nagu aine ja ümbritseb seda. Tume aine on nagu õhk ja aine vesi ning aine tekib siis tumedas aines nagu tolm või vihmapiisk.
Igatahes peab miski tumedas aines, ainet tootma, kui tume aine liigub universumis ning reageerib millegagi ehk näiteks staatiliselt. Ja tekib aine kõige väiksem osake.
Põhjendus, miks nii arvan on selline, et eksisteeriva aineahela tõelist algust ei saa otsida eksisteerivast suurest ainekogumist, ega juba eksisteerivast ainest. Vaid arvestades universumi suurust, peaks aine tekkimise asukoht olema suhteliselt paljudes erinevates kohtades ja algselt väga väikesel kujul, ning eksisteerides tõenäoliselt ka praegu. Kuid nii väikese aineosakese tekkimist on väga raske universumist tabada, Kuid ometi on nad väga väiksel kujul igal pool laiali. Hiljem muudavad aine mitmekesiseks, tähtedes ja mustas augus toimuvad protsessid. Teostades ainega kõikmõeldavaid, erinevaid põrgutuskatseid.
See teoorja ei seleta aga lahti tumeda aine algust, sest me isegi ei tea millest see koosneb, või mis annab sellele massi. Igaljuhul on tumedas aines midagi, mis kuulub ainele ja see on mass või vähemalt sarnaneb sellele natuke, kuna mõjutab ümbritsevat keskonda. Selle massi mõjujõud võisid olla esimesed meile teadaoleva liikumise aluseks.
Konkureerivaks pretendendiks on muidugi must auk, kuid pole sugugi kinddel, kas ta ilma aineta saaks eksisteerida. Ainult tumeda aine toetusel ja sellest külgedelt ainet välja paisates, väikeste osakestena. Selline võiks olla teoorja kaks, mis on ka võimalik, sest tumedat ainet ja musta auku näha ei ole. Sellisel juhul võiks kujutleda aine sündi. Tohutus tumedaaine keerise keskel olevas musta augu massi tsentris, kuid pole teada kas tumeda aine massil on omadus koguneda.
Link kus on näha maast mitu korda suuremaid tornaadosid. Sobib siia teemasse.
http://novaator.ee/ET/kosmos/video_paikesel_mollavad_tornaadod/
Selline teoorja siis. Kogu tekst on ainult arvamus.
Kuidas ta sinna tekib? Müstilise tühjuse, mis omab siiski massi, tegevuse tagajärel. Ainuke seletus võiks olla sarnane välgu tekkimisega pilvedes, sest välk on elekter ja seega liikuvad elektronid, prootonid. Ühesõnaga aine, mis ei ole apsoluutselt sarnane keskonnale, milles ta tekkis. Väljaarvatud see, et ta on aine. Võibolla tekib siis aineosake meile nähtamatute masside, liikumiste ja tundmatute protsesside tagajärel, kuid üks on ilmselt selge. Ta ei teki kohe valmis galaktikana vaid väikese aineosakesena.
Seega, kui on seletatav esimese aineosakese tekkimine siis
Ülejäänud on juba seletatav, ahelreaktsioon. Näiteks vesi pidavat tekkima teatud kaugusel tähest. Tähest eraldunud aineosakeste jõudmisel tähesüsteemi ääremaadele.
Teiseks. Kui on teada galaktika, tähe või mõne teise liikuva taevakeha liikumiskiirus ja universumi ainemassi tihedus. Saaks arvutada välja, kui palju kulub aega, täiesti nullist, et tekiks mingisugune suurema massiga objekt. Näiteks galaktika. Välistada, et alguses ei saanud liikuv ja aineosakesi koguv keha kohtuda teiste suuremate kehadega, kui ta ise vaid üleüldise ainemassi suurenedes, selline tõenäosus, pidevalt suureneb. Teisalt võis olla tühjuse massi tihedus mõnelpool suurem ja ka aine tekkimine natuke kiirem, suuremal hulgal, tiheduselt. Ehk siis tumeda aine pilves.
Väide siis selline: Tühjuse massi, mis ei ole tühjus vaid on tume aine, mille hõõrdumise tagajärel tekkinud aineosake ning väga paljude aineosakeste ühinemise tagajärel tekib suurem mass. Kivid, meteoriidid, komeedid, planeedid, tähed, galaktikad. Ning sellise loogilise seletuse eksisteerimisel võiks oletada, et tume nähtamatu aine, mis omab siiski massi toodab ainet siiamaani, sest tähed ega must auk ei saa ainet toota vaid nad kulutavad ja teisendavad seda. Teisalt ei saa suurt pauku, kui sellist täiesti välistada, sest ainele meeldib kokku koguneda ja seejärel suurte pingete kuhjudes siiski laiali lennata, kuid suureks pauguks peaks olema juba olemas mingisugused suuremad ainejõud koondunud.
Ning kui on fikseeritud 13 miljardi valgusaasta kaugusel olevaid galaktikaid, mis on meie galaktika vanused siis kõigi eelduste kohaselt võis kuluda selle galaktika tekkimiseks ühest aineosakesest ühinemisel teistega, miljardeid aastaid või kohtus ta teise galaktikaga, mille tekkimiseks pidi ikkagi kuluma miljardeid aastaid. Mis seab omakorda kahtluse alla universumi kindla vanuse. Tõstes esile aine tekkimise eluloo ja muutumise teisteks vormideks.
Seega antud teoorja kohaselt tekib aineosake tumedast ainest. Ühineb teistega, kuni muutub liikuvaks aineosakesi korjavaks objektiks. Kasvab planeedi suuruseks. Tekivad suuremad magnetjõuväljad. Algavad suuremate objektide kokkupõrked, tekivad orbitaalsed kaaslased, kuni tekib kümnendiku päikese suurune objekt. Algab üleüldine põlemine, millest saavad alguse kõik imelised sündmused ja keemilised protsessid, mis kujunevad järjest suuremaks ja suuremaks. Kujuneb lõpuks galaktika, mis liigub universumis kiirusega 0,002 valguskiirusest ja korjab kokku kõik teele jäävad suuremad ning väiksemad aineosakesed, kuni kohtub teise omasugusega.
Samuti võib eeldada, et päikesesüsteemi äärealadel tekib ainet juurde, mis koguneb sinna universumist teele jäänud osakestest ja päikesetuulega päikeselt lahkunud osakeste kuhjumisena. Tekitades sinna hulga meteoriidi massi, mis võiks olla uue tulevase päikese süsteemi algmaterjal. Kümnete miljardite aastate pärast. Luues võimaluse uueks 25 miljardi aastaseks tsükliks, sest sellise massi kriitilise piiri ületamine, päikese suhtes või tema tegevusest hoolimata peaks kokku kogunema hakkama, kui päikesega endaga midagi ei juhtu. Lisaks veel Päikesesüsteemi välised mõjutused, mis ei pruugi lasta asjaoludel nii kaugele, sekkumiseta kulgeda. Sellist hetke on aga universumist raske tabada, sest selleks ajaks on ilmselt täht kustunud, tabamuse saanud või plahvatanud, mis ei takista aga uuel tsüklil algamast.
Seega siis aine tootjaks peaks olema, midagi veel suuremat ja hõredamat, kui aine ise ehk tume nähtamatu aine, mis ei kogune kokku nii nagu aine ja ümbritseb seda. Tume aine on nagu õhk ja aine vesi ning aine tekib siis tumedas aines nagu tolm või vihmapiisk.
Igatahes peab miski tumedas aines, ainet tootma, kui tume aine liigub universumis ning reageerib millegagi ehk näiteks staatiliselt. Ja tekib aine kõige väiksem osake.
Põhjendus, miks nii arvan on selline, et eksisteeriva aineahela tõelist algust ei saa otsida eksisteerivast suurest ainekogumist, ega juba eksisteerivast ainest. Vaid arvestades universumi suurust, peaks aine tekkimise asukoht olema suhteliselt paljudes erinevates kohtades ja algselt väga väikesel kujul, ning eksisteerides tõenäoliselt ka praegu. Kuid nii väikese aineosakese tekkimist on väga raske universumist tabada, Kuid ometi on nad väga väiksel kujul igal pool laiali. Hiljem muudavad aine mitmekesiseks, tähtedes ja mustas augus toimuvad protsessid. Teostades ainega kõikmõeldavaid, erinevaid põrgutuskatseid.
See teoorja ei seleta aga lahti tumeda aine algust, sest me isegi ei tea millest see koosneb, või mis annab sellele massi. Igaljuhul on tumedas aines midagi, mis kuulub ainele ja see on mass või vähemalt sarnaneb sellele natuke, kuna mõjutab ümbritsevat keskonda. Selle massi mõjujõud võisid olla esimesed meile teadaoleva liikumise aluseks.
Konkureerivaks pretendendiks on muidugi must auk, kuid pole sugugi kinddel, kas ta ilma aineta saaks eksisteerida. Ainult tumeda aine toetusel ja sellest külgedelt ainet välja paisates, väikeste osakestena. Selline võiks olla teoorja kaks, mis on ka võimalik, sest tumedat ainet ja musta auku näha ei ole. Sellisel juhul võiks kujutleda aine sündi. Tohutus tumedaaine keerise keskel olevas musta augu massi tsentris, kuid pole teada kas tumeda aine massil on omadus koguneda.
Link kus on näha maast mitu korda suuremaid tornaadosid. Sobib siia teemasse.
http://novaator.ee/ET/kosmos/video_paikesel_mollavad_tornaadod/
Selline teoorja siis. Kogu tekst on ainult arvamus.
sama tüüpi jutt nagu vanasti ,et maa on lapik. tulnukad ütlesid ,et see eelnev arvamus aine tekkest ei ole nii.