tulnukad

uus termin,,,,jumala unenägu??

tuttav tulnukas ütles, et eks Jumal lõi universumi oma tahte abil, külvas ruumi mateeriat, mis tihenes. aegajalt uuendab hajunud mateeriat. elusolendite seemned sisalduvad mateerias varjatud kujul, ootavad soodsat võimalust arenguks. oluline on külgetõmbe seadus. mateeria ei saa elustuda ilma mõjutuseta. psühhilise energia mass on elu allikaks, modifitseeritult vastavalt ka meile tulnukatele. inertne mateeria laguneb ja elu energia pöördub tagasi oma kogumisse e. massi. samas teadlikus ja mateeria on teineteisest sõltumatud. enamjaolt toimub jagunemine meile teada olevas unuversumi maatriksis näiteks nii : a. mateeriast. (näiteks inteligentsita kivimid, mineraalid jne.) b. mateeria ja eluenergiaga elavad (mõtlemis võimeta ja arukuseta tegelased, nagu taimed, puud jm.) c. elavad ja arukad tegelased.( tulnukad & inimesed jne.)(oleme moodustunud mateeria + eluenergia + vaim . mateeria omandab arukuse ühenduses vaimuga.)

Täpsustan siis.

Tühjusest on midagi suuremat raske ette kujutada. Seda enam, et tema omadus on suureneda, mitte ainult sõltumatult meie universumist, vaid koos sellega ja kõige täiega. Suurenemise kiirus võib olla valguskiirusest suurem, sest mida väiksemaks osakesed muutuvad, seda kiiremad nad on. Eehk siis ta kaasab endasse kõike, mis on tema sees ja mis jääb tema teele. Ta vallutab midagi oma suurenemisega. See miski mida ta vallutab on veel hõredam keskond. Sest ääri servasid lõppusid vallutada ja sinna suureneda ei saa. Võibolla ka liigub ühes suunas( hõredama keskonna poole), mis seletaks footonite kogunemist, kuhjumist paremini.

Seega meie tühjus vallutab ümberringi asuvat veel hõredamat tühjust. Vallutatud keskonna liitumisel meie tühjusega, tekivad keerised, mis veavad kokku spinniga footoni. Footonid hakkavad kogunema.
Seega on footon iseenesest tõestus teise tühjuse eksisteerimisele ja meie tühjuse suurenemisele.

Footonist väiksemate osakeste uurimine on väga vaevarikas ülesanne. Tean ainult, et ta on pärit teisest tühjusest ja teine tühjus on hõredam, kui meie oma. Pealegi on see keskond nii kaugel, ja ta on nii hõre.

Ainult siis, kui tühjuse suurenemine peatub.. Kohtudes väljast tihedama keskonnaga, mis ei saa aga ümberringi korraga juhtuda. Meie tühjuse ja sellest veel suurema ja hõredama tühjuse suurust arvestades. Saab suurenemine ühest või kahest punktist ainult peatuda. Ning tühjus muudab kuju, suurenedes külgedele.

Kui peaks juhtuma, et kahest küljest sõidab tühjusele tihedam keskond sisse siis jaguneb tühjus kaheks. Kui ühest siis läheb eest ära. Aga selle ühe ja teise tühjuse suurust ei oska öelda. Kuid on võimalik et ka tühjusel on spinn. Mis lisab põiklemis võimalusi. Samas kuna universum on ovaalne siis võib kujutleda kahelpool meie tühjust tihedamat keskonda, kuid see on väga kaugel ja võib olla seotud hoopis meie tühjuse kujuga, mis ongi galaktika kujuline.

Võibolla saab meie tühjuse suurust kuidagi footonite tihedusega ja valguskiirusel liikumisega määratleda . Ei ole teada, kui palju keerised tühjuse äärealadel footoneid tekitavad ning kaua nad kogunesid kokku nii suure ala pealt. Et muutuda 380 000 valgusaasta suuruseks täheks, mereks või kiirguspilveks. Ühe footoni suurus on vist 710 nm. Arvestades meie tühjuse suurust, võis see koguneda väga kaua. Meie tühjuse suurust võib ette kujutada. Keskmiste kaugustena.
universumi suurus praegu 33 biljonit valgusaastat
Galaktika suurus praegu 100 000 valgusaastat
Päiksesüsteem 0,2 valgusaastat

Umbes võib eeldada, et meie tühjuse suurus on 20 000 korda suurem meie universumist. Universumi aja alguses oli ta väiksem servadest 13,7 biljonit valgusaasta võrra.
Tühjuse umbmäärased mõõtmed universumi ümber
330 000 000 000 000 000 valgusaastat, meie ajaga ja universumiga võrreldes. Ning footonid kogunesid kokku alla poole selle ala suuruselt alalt või kogunesid tühjuse liikumisega. Küsimus on ainult, kui sirgjooneliselt nad seda tegid. Mida suurema kaarega seda väiksemalt alalt nad kogunesid.


Sisuliselt siis võib 110 000 000 000 000 000 valgusaasta kaugusel siiski teine footontäht asuda. Mille plahvatuse valgus jääb igasuguse vaatevälja äärest liiga kaugele. Selle siia jõudmine võtaks liiga kaua aega, pealegi eemaldume temast liiga kiiresti ruumilise paisumise tõttu.

Teist tühjust me uurida ei saa. Küll aga uurime selle koostist e. footonit
Meie jaoks ei ole tal massi. Moodustub ta minikeeristes ja võib ise keeristesse sattuda sest tal on suurus ja määratletud liikumine, spinni tõttu.
Seega jääb massi ja tühjuse vahele veel suurusega eristatavaid osakesi. Kuid nende liitumisel võib ikka mass tekkida. Sellepärast ma neid tühjuseid erinevatele skaaladele paigutasin.
Sisuliselt universum on footnversumi sees ja footonversum on versumi sees.

Võibolla ei ole need lahendused määrava tähtsusega aga lahendustest tulenevat inspiratsiooni tekkimist ei maksa alahinnata.
Kirjutamise aeg ega pikkus ei ole tähtis. Püüdsin asja selgeks saada ja küsimustele mõistlikud vastused leida.
Õiged vastused on suteliselt väärtuslikud.
Näiteks: elektronidest koosnev, 10 m2, suurune spinni omav, footonitega juhitav üksus oleks päris kasulik tööriist. Pikkade vahemaade ületamisel või infovahetuse suhtes. Kui inimene endale sellise eesmärgi võtab siis ta selle ka saavutab. Mainitud eesmärk ei ole üldse võimatu.
Tögav kommentaar on suhteliselt väärtusetu. Naljaks kommentaar teeb vähemalt tuju heaks.

jah, raske on ettekujutada, et midagi ei ole lõppmatuse taga ja kas lõpmatus ei söö ise ennast?

teadus pole midagi kiiremat kui valguskiirus avastanud, kuidas sa seda põhjendad,et sinu teoorias on midagi veel kiiremini liikumas?

Ükskord oli, mul selline unenägu:

Olin metsa ääres. päike paistis ning linnud laulsid tundsin soojust. Jooksin metsast äärest ära. jõudsin jõe äärde. Vesi oli külm. Hüppasin üle jõe ja sattusin kuhugi kuuri taha varju. Hea jahe oli kuuma päikese käes varjus olla. Kuskil keegi hõikas mind. Otsisin inimest kest hõikas mind aga asjata. Kõik oli nii udune. Ja siis ärkasin üles. Avastasin end voodist.
Peale seda oli umbes sarnane story ning ärkasin uuesti üles, aga päriselt. Peale ärkamist oli selline tunne, et olin unenäos lõksus.
Poleks ime, kui neid unenägude astmeid on lõpmatus. Arvatavasti iga lõppeva unenäoga kaasneb teine elu. Ainuke võimalus, et sellisest unenägude tsükllist pääseda (ühe unenäo sees on teine ning me ei kahtle selle reaalsuses) on kui keegi katkestab selle tsükkli. Tsükli katkestaja ei saa olla meie ise. Me ei teagi, et olemegi üldse unenäos üks viirastus. Kõik materiaalne meie ümber on üks suur illusioon. Seda ei eksisteeri. Selle eksistents seisneb ainult selles, et inimesed usuvad selle olemasolusse.

kui unenäo monistlik lähenemine peab paika, siis ongi kogu universum ja teadvus minu väljamõeldud, kui tahan siis tõusen lauast ja lõpetan mängu, või loon uue universumi ja täidan selle uute tegelaste ja mõtetega...,aga tulnukas ütleb ,et olen hoopis tema uni...

kaldun ise arvama, et maakodus võisid kõige tõenäolisemalt ikkagi käia kuuuuristajad. on teada, et keegi elab meie kuu sees. tolmutavad kaevandades kuu kraatrites. teevad mingeid kraave ja tühimikke. neile meeldib ka tuledega vilgutada. nemad võisidki käia maakodus, kui need ei olnud veealused ookeani sügavustest või külamehed viina retkel. rohkem ei ole mul midagi välja pakkuda, eks otsusta ise. võimalik veel, et mingi anomaalia. edu soovides. juhe.

marsil nad tegutsesid ka

Rääkisin väga kaugetest universumi osadest. Seletus on siin.


Kuigi erirelatiivsusteooria kohaselt ei saa universumis olevad objektid liikuda üksteise suhtes valguse kiirusest kiiremini, siis säärast piirangut ei eksisteeri, kui ka ruum ise paisub. Seetõttu on võimalik, et kaks teineteisest väga kaugel asuvat objekti eemalduvad üksteisest kiirusega, mis ületab valguse kiiruse. Kuna universumis võib olla osasid, mis liiguvad üksteise suhtes kiiremini kui valguse kiirus, siis on võimalik, et universum tervikuna on tunduvalt suurem kui meile praegu nähtav universum.

Samuti on võimalik, et kahe objekti vaheline kaugus on suurem kui valguse kiiruse ja universumi vanuse korrutis.
Suurest paugust kaugemale minnes olemegi teiselpool universumi äärt. Footonversumis.