Ümber maa ja ilma

Ei tea jah, aga igal juhul on nende arutelu siin huvitav lugeda. Delfist, Postimehest jmt midagi sellist ei leia.

lugesin Maski postituse uuesti läbi ja tundub, et "antitäht" sööb nii öeldes ise ennast, seeläbi tekitab jälle mateeriat juurde ja paiskab seda maailmaruumi(laseb endast läbi),moodustades sedasi ringluse, nagu paikneks kahe rõnga keskel, mis küljepealt vaadates meenutaks liivakella või nr.kaheksat, pealtpoolt vaadates näeme ühe rõngana paistvat kahte üksteise peal olevat rõngast milles "antitähe" täpp tsentraalis. algus ja lõpp on "antitähes " koos st."antitähte" millest väljub mateeria ja pöördub ta sisse tagasi, et uuesti väljuda. kogu see möll, mis maailmaruumis toimub, käib "antitähest" tuleva hoovuse sees huvitav mitu "antitähte" on, kas jälle kõrvuti nagu mesilaste kärjekannud kärjes? tundub,et tõde otsitakse igavesti st. et jada jätkub ja Ruudul on õigus.

kui "antitähti" on rohkem ,siis miks nad ei võiks paikneda nii, et kataksid visuaalse kera(ovaali) pinda ja lasevad endast läbi ovaalselt kera sisemust...

Mõte ei ole selles, mitu antitähte on ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Vaid selles, et ühest sellisest piisab maailmaruumi kirjeldamiseks.

Seetõttu: vaadates ükskõik millisesse punkti on aine võimalik päritolu selgitatav. Põhimõtteliselt teame taimse ja elu aine dna ringluseid.

Ehk aitab teooria, nende esivanema, aine enda võimalikku dna ehitust tundma õppida (teise teooria valguses).

Suhtumine antitähte negatiivsusest on lühinägelik, sest tegelikult on ta elu algus. Nende eksisteerimine ja viisakas tiirlemine, teineteise ning ainel tema ümber. Võimaldab elul tekkida ja eksisteerida.

kõigile on selge ,et alguse tingis elu, jõu ja teadmise allikas, mis aeg ajalt uuendab mateeriat, paiskab seda maailmaruumi ringlusse, aga raske on mõista lõppmatust... lõppmatusest arusaam ei mahu inimeste pähe

Tundub siiski, et lõppmatus on olemas, sest universumi lõpp ei ole fikseeritav.

tulin rännakult tagasi ja usun, et lõputut tühjust ei ole. on üleminek, aga edasi veel ei jõudnud...

Nii nii, kus rändasid mida kohtasid? Tuuseldasid tühjuses oma suures teadmatuses?
Mask on väitnud, et universumil pole fikseeritavat piiri,aga ometi ju on teada, et universumil on piirid, kuidas sealt edasi olustik välja näeb, oleks huvitav teada. Ega sa oma rännakul Maski ei trehvanud, temast pole ka ammu kuulnud,

lühidalt - universumi lõpp tundus kokkutõmbuvat, et universum on torujas ja torulõpp tõmbub peeneks tagasi kokku, et toimuks uus ajata singulaarne moodustumine, edasi jällegi tihenemine üli kuum olek ja kiire paisumine ja jälle jahenemine, rahulik periood, kokkutõmbumisega universumi lõpus. torujaid universume oli rohkem kui üks, keerdus üksteise ümber, pikalt kulgemas ajata ja minule tajumatta suunaga. mis külgedel teiste "torujate" kõrval on, ei näinud. "toruja" alguses ja lõpus oli singulaarne moodustumine, arvangi, et üleminek uue "toruja" tekkele. Maski ei kohanud, aga temaga seostus tundmus eksamist.

parandus - ...pikalt kulgemas ja minule tajumata suunaga.
(ajata on ainult singulaarne moodustumine, universumil on aeg)